Home

Ljudmilla Aleksejeva loeng Venemaa kodanikuühiskonnast

Tallinnas andis 21. veebruaril 2012 Avatud Eesti Fondi arutelusarja Venemaa Hääled raames loengu Venemaa üks tuntumaid inimõiguslasi, Sahharovi mõttevabaduse laureaat Ljudmilla Aleksejeva.

Ljudmilla Aleksejeva loengu eestikeelse kokkuvõtte leiad SIIT.

Loengu venekeelne kokkuvõte on leitav SIIT.

Loengu ingliskeelse kokkuvõtte lugemiseks vajuta SIIA.

Ettekanne ning sellele järgnenud aruteluring keskendus Venemaa eelseisvatele presidendivalimistele, kodanikuühiskonnale ning  Venemaa tulevikuväljavaadetele. „Jää on hakanud liikuma, Venemaa on ärganud. Täna pole enam kellegi kahtlust, et Venemaal on tekkinud kodanikuühiskond, kes mõistab, mis suunas on vaja olukorda muuta,“ ütles Aleksejeva. Muutustele vaatamata võtab tema hinnangul Venemaal veel vähemalt viis aastat, enne kui riiki saab nimetada demokraatlikuks. „Alustada tuleb demokraatlike institutsioonide loomisest. Putini presidendiaastaid iseloomustas just demokraatlike institutsioonide ja tingimuste – näiteks võimude lahususe – purustamine. Täna puudub Venemaal sõltumatu kohus ning parlament ei ole koht diskussioonide jaoks,“ märkis ta.

Ljudmilla Aleksejeva loengu video 21.02. 2012

Pooleteise nädala pärast toimuvate presidendivalimiste kohta arvas Aleksejeva, et Putinile ning tema toetajatele oleks isegi rohkem kasu kui president valitaks esimese vooru asemel alles teises. Teises voorus oleks Aleksejeva hinnangul tõenäoliselt vastamisi Putin ning Zjuganov. „Kui Putin võidaks II voorus, oleks see nõrk, kuid siiski legitiimsem tulemus. Kuid arvan, et teist vooru ei tule,“ lisas ta. „Kui võit tuleb I voorus, siis arvatakse, et Venemaa keskvalimiskomisjoni esimees Vladimir Tšurov on võlur,“ viitas Aleksejeva valimistulemuste võltsimistele.

Küsimusele, kas tulevaseks Vene presidendiks võiks sobida ka tuntud blogija ning meeleavalduste üheks liidriks kasvanud Aleksei Navalnõi, vastas Aleksejeva eitavalt. „Et olla nii suure ja raskesti valitsetava riigi nagu Venemaa president, on vaja valitsemise kogemust - seepärast eelistaksin inimest olemasolevast võimuladvikust. Elan Navalnõile kaasa, kuid ei usu, et tal oleks šansse saada Venemaa presidendiks enne kui kauges tulevikus.“

Venemaa kodanikuühiskond areneb Aleksejeva hinnangul pigem USA, mitte Euroopa mudeli järgi. „Ka suurem osa ameeriklastest ei kuulu parteidesse, aga peaaegu kõik osalevad erinevates demokraatlikes organisatsioonides. Need organisatsioonid soovivad seadusandlusele mõju avaldada, aga oma kitsas valdkonnas,“ viitas ta ka Venemaa suundumusele, kus kõigis suuremates linnades on aktiivsed sõltumatud huviorganisatsioonid. „Autoomanike liit või Emad ühtse riigieksami vastu ei ole mõistagi inimõiguste kaitsjad, aga nad on oma huvid teadvustanud ja mõistavad, et riiki tuleb oma õiguste tagamiseks tagant sundida. Organisatsioonina ollakse üksikisikust tugevamad,“ sõnas Aleksejeva.

22. veebruaril peab Ljudmilla Aleksejeva avaliku loengu Tartus. Kell 12 algav loeng hotelli Dorpat konverentsikeskuses peetakse kahasse endise vabadusvõitleja ja meelsusvangi Mart Niklusega, teemaks on nõukogudeaegsed dissidentlikud liikumised.

Tänavu tunnustas Vabariigi President Ljudmilla Aleksejevat Maarjamaa Risti III klassi teenetemärgiga, mis 23. veebruaril Tartus pidulikult üle antakse.

Sarja Venemaa Hääled eesmärgiks on analüüsida poliitiliste ja inimõiguste olukorda Venemaal tuntud vene mõtlejate, kodanikuaktivistide ning inimõiguslaste käsitluses. Ljudmilla Aleksejeva kõrval on Venemaa Häälte raames fondil külas käinud ajaloolane ja teisitimõtleja Valeria Novodvorskaja, inimõiguslane Lev Ponomarjov, ühiskonnategelane ja satiirik Viktor Šenderovitš. www.oef.org.ee/venemaa

Lisainfo:
Mari Kodres
mari@oef.org.ee
56454598

Avatud Eesti Fond (AEF) on heategevuslik valitsusväline sihtasutus, mis arendab avatud ühiskonda Eestis ja mujal.