Home

Vabaühenduste arenguprogramm

EMP toetuste Vabaühenduste fondi toel jätkab Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit vabaühenduste arenguprogrammi, millest on tänaseks oma juhtimise parandamiseks abi saanud juba mitmed avalikes huvides tegutsevad organisatsioonis. 26 vabaühendust on nö uuel perioodil aktiivselt programmi kaasatud. Lisaks said programmi täiendavalt kaasatud 5 venekeelset ühendust.

Programmi eesmärk on abistada Eesti kodanikuühendusi nende arenguvajaduste analüüsimisel, probleemide lahendamisel ja koostöö edendamisel asjatundjatega, teiste vabaühenduste ja ettevõtetega. Projekti käigus tehakse järgmist:

  1. motiveeritud osalejate valimiseks avatud konkursside korraldamine;
  2. osalejate arenguvajaduste hindamine;
  3. osalejate organisatsioonisisene töö nõustajate järelvalve all oma esmaste arenguvajadustega tegelemiseks;
  4. vajalike seminaride korraldamine ja nõustajate abil partnerivajaduste väljaselgitamine;
  5. sobivate partnerite leidmine, ettevalmistamine ja kokkuviimine;
  6. partnerite koostöö ühiste lahenduste leidmisel;
  7. tulemuste vahe- ja lõpphindamine.

Lisaks paljude vabaühenduste tegutsemissuute parandamisele annab projekt olulist sisendit, et vajadusel algatada muutuseid ühenduste tegevuskeskkonnas ning levitada saadud kogemusi ja õppetunde ka projektis mitteosalevate organisatsioonide seas. Programmi pikaajalisemaks mõjuks on sektoriteülene koostöökogemus, juhtimiskvaliteedi paranemine, kodanikuaktiivsuse kasv ning kodanikuühiskonna tugevdamine.

Programm kestis Vabaühenduste Fondi toega perioodil veebruar 2013 - detsember 2014

Programmi hindamine

Mis tehti?

  • Hindasime osalejate arenguvajadusi, mille põhjal koostasime igaühele analüüsimemo koos soovitustega, mida enda arendamiseks teha.
  • Kõik osalejad tegid endale memo ja soovituste põhjal plaani, milliste arenguvajadustega mis järjekorras ja milliste vahenditega (aeg, inimesed) nad tegelema hakkavad. 90% osalejatest tegelesid korralikult oma tegevusplaani täitmisega (30-st 27).
  • Osalejad said personaalset nõustamist ja järelevalvet oma arendustegevuste üle. Aitasime igal osalejal lahendada vähemalt ühe arenguvajaduse.
  • Tegime ühiste vajaduste lahendamiseks ja õppimiseks seminare ja kokkusaamisi.
  • 5 venekeelset ühendust said nõu ja abi oma arenguvajadustega tegelemiseks: oluline oli, et nad töötasid kahes keeles, said partnereid, suhtlesid eestikeelsete ühendustega. Tagasiside näitas, et nad oli rahul nii programmiga kui ka enda osalemisega – kõik tegelesid esmakordselt oma organisatsiooni, mitte ainult projektide arendamisega.
  • 16 ühendust sai abi 19 partnerilt.
  • Partnerite ja koolitajate teadlikkus ning valmisolek koostööks kodanikuühendustega on hea, nad on saanud kogemuse vabatahtlikkuse korras nõustada ja toetada organisatsioone.
  • Tugevnes ühendustevaheline koostöövalmidus ja -suutlikkus; nad said infot teistes organisatsioonides kasutatavatest tegevustest ja uusi ideid, mida ise rakendada ning jagasid oma kogemusi teiste programmis osalejatega ja koolitajatega.
  • Osalejad said motivatsiooni ka tulevikus oma organisatsiooni arenguga tegeleda. Mitmed on esitanud või esitavad taotlused KÜSKi erinevatesse taotlusvoorudesse.
  • Paranenud ühenduste juhtimiskvaliteet, mida näitas ka tagasiside.
  • Lõpphindamisel ütles 90% vastanutest, et nad on programmiga väga rahul ja see on vastanud nende ootustele.

Millised on  ühenduste peamised arenguvajadused?

Neljale olulisemale said tehtud seminarid; osaga tegelesid ühendused ise EMSLi nõustamisel, osale said leitud partnerid ning osa on seni lahendamisel.

  • Mõju hindamine, sh poliitikakujundamises, oli EMSLi arenguprogrammi üks peamisi arenguvajadusi ja teemasid. Tegime mõju hindamisest 5 seminari, milles osalesid peaaegu kõik programmis osalevad ühendused.
  • 7 osalejat seadsid programmi jooksul huvikaitsega seotud vajaduste lahendamise üheks strateegiliseks eesmärgiks. 2 osalejat tegid endale huvikaitse plaani.
  • Kõikide eestikeelsete osalejatega arutasime põhjalikult poliitikakujundamise põhimõtteid. Korraldasime 3 vajalikku seminari: liikmete kaasamine, kommunikatsioon ja eestkoste korraldamine.
  • Finantsplaneerimine, eelarved ja uued rahalised allikad olid peaaegu kõikide osalejate arenguvajadus. Lõpphindamine näitab, et 30-st 15 said oma finantsasjad kontrolli alla ja 10 raporteerisid, et nad võtsid kasutusele uued sissetulekuallikad, sh annetamisest saadav sissetulek, teenuse kujundamine ja müük, liikmemaksude kogumine tulude teenimine sotsiaalse ettevõtluse mudeli kaudu. Korraldasime kaks temaatilist seminari: finantsplaneerimine ja teenuste hinna väljaarvutamine.
  • Venekeelse osalejatele tegime seminaari Strateegiliste eesmärkide sõnastamine. Arutasime põhjalikud strateegiliste sõnumite sõnastamist, mida on vaja organisatsioonile, mitte välistarbijale; arenguga tegelemiseks vajaliku süsteemse töö korraldamist.  
  • 7 osalejat kasutasid esmakordselt vabatahtlikke, sh professionaalseid vabatahtlikke oma arenguvajaduste lahendamiseks.
  • Arenguprogramm lähtus hea valitsemise põhimõtetest ja seda teemat analüüsisime ka osalejatega, sest nõukogu ja juhatuste töö läbipaistvus ja efektiivsus oli samuti suur arenguvajadus, millega mitmed osalejad tegelesid.

Venekeelsed osalejad hindasid kõrgelt võimalust osaleda emakeelses programmis. Nendel osalejatel, kelle eesti keele oskus on passiivne, oli raskusi keerulistest eestikeelsetest teemadest arusaamisega. Ilma vene keelde tõlkimiseta oleks see olnud võimatu.

Lõpphindamine näitas, et kuigi kõikide vajaduste lahendamiseni ei jõutud, andsid 30 inimest kokku hinde 3,56 (1 – ei saanud; 5 – jah, saime vajadused rahuldatud) väitele, et nad said arenguprogrammi tulemusel piisavalt oma praegused arenguvajadused rahuldatud. Leiame, et see on väga hea tulemus. Lõpumemos andsime igale osalejale konkreetsed soovitused, milliste arenguvajadustega ja kuidas edasi töötada.

Arenguprogrammie kohta saab täpsemalt lugeda Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu veebilehelt.

Avatud Eesti Fond (AEF) on heategevuslik valitsusväline sihtasutus, mis arendab avatud ühiskonda Eestis ja mujal.