AEFi uuring: huvi netikommentaaride vastu langeb
Uuring näitab, et kommentaaride kirjutajate hulk on aastatega märgatavalt langenud – kui aastal 2013 kommenteeris online-meedias avaldatud artikleid 18,7 protsenti kõigist internetikasutajatest, siis aastaks 2015 on kommenteerijate arv kahanenud 11,8 protsendini. Samuti toob uuring välja tõsiasja, et kommenteerima on jäämas pigem need, kes teevad seda aktiivselt ja pidevalt: 26,3 protsenti kommentaaride kirjutajatest on seda teinud viimase nädala jooksul ning see on ühtlasi kolme aasta kõrgeim tulemus.
Niisamuti on vähenenud kommentaaride lugejate hulk. Möödunud aastal oli kommentaare lugenud 61,5 protsenti internetikasutajaist, tänavu on lugejate hulk langenud juba 52,5 protsendile. Mullust suuremat lugemishuvi saab selgitada lahvatanud ja palju kõneainet pakkunud Ukraina kriisiga, mis võis inimestele anda indu kommentaariumi kasutamiseks. Sellele võib leida kinnitust ka muutustes kommentaaride lugemise põhjuste osas. Kui 2014. aastal loeti kommentaare eelkõige lisainformatsiooni leidmiseks, siis tänavu tunnistavad lugejad, et kommentaarid avardavad artiklis käsitletud temaatikat ning tõdevad, et loevad neid soovist saada teada, mida teised inimesed teema kohta arvavad.
Uuring vaatles ka, kas kommenteerijad eelistavad oma sõnavõttudes jääda pigem anonüümseks või kirjutada neid oma nime all. 2014. aasta uuring näitas väga suurt nimeliste kommentaatorite osakaalu (62 protsenti), mis oli toona ligi kaks korda rohkem kui 2013. aastal. Käesolev, 2015. aasta uuring sama mustrit ei järgi. Ehkki oma nimega kommenteerijate hulk on esimese uuringuaastaga võrreldes kasvanud, on huvi omanimeliste kommentaaride vastu siiski järsult langenud (45,7 protsenti). Üheks põhjuseks on kommenteeritava sisu teema, teisalt aga ikkagi kommenteerijate üldine vähenemine; asjaolu, et kommenteerima on jäämas vaid seda aktiivselt harrastavad inimesed.
Netikommentaariumi uuringut esitleti vihakõnet käsitleval arutelul Arvamusfestivalil 14. augustil Paides, kus väitlesid lisaks Avatud Eesti Fondi juhile Mall Hellamile Delfi ja Eesti Päevalehe peatoimetaja Urmo Soonvald, semiootik ja poliitik Mihhail Lotman ja IT visionäär Linnar Viik.
Avatud Eesti Fondi tellitud uuringu viis AS TNS Emor läbi ajavahemikus 9.–11. juuni 2015. Küsitlusel kasutati CATIbussi meetodit. Uuringu üldkogumi moodustasid Eesti Vabariigi alalised elanikud vanuses 15–74 (seisuga 01.01.2015 oli kokku 991 349 inimest).
Vaata värsket kommentaariumi uuringut.