Koosmeele auhind

2023. aastal tunnustasime noort Ukraina tõlkijat Katja Novakit Eesti ja Ukraina vahelise kultuurisilla ehitamise eest. 

2022. aastal tunnustasime kolme ​Eesti kodanikuühenduse pikaajalist ühisalgatust "Ukraina heaks!". Algatuse eestvedajad vabaühendused Eesti Pagulasabi, Mondo ja Ukraina Kultuurikeskus on koostöös abistanud Ida-Ukrainat juba 2014. aastast alates. Auhinna märksõnadeks oli pikk pilk, koostöö ja solidaarsus. Kuna AEF tähistas aprillis oma 32. sünnipäeva, siis said kõik kolm kodanikuühendust Eesti Pimemassööride Ühingult 96 ehk igaüks eraldi 32 kinkekaarti. Ühtlasi on AEFil hea meel toetada pimemassööride sotsiaalset ettevõtlust. Kinkekaartide ostu toetasid ettevõtjad Heldur Meerits, Aku Johannes Sorainen ja Rainer Sternfeld. Traditsioonina kaasnes auhinnaga kunstnik Marje Üksise graafiline leht “Koosmeelesammas”.

2021. aastal tunnustasime preemiaga kunstnik Flo Kasearu ja Pärnu Naiste Tugikeskuse juhi Margo Orupõllu koostöötandemit. Auhinna märksõnadeks on seekord loominguline eneseväljendus ja kodanikuaktivism. Preemiasummaks oli 1000 eurot, toetas LHV Pank. 

2020. aasta preemia läks ingliskeelsele veebiväljaandele Estonian World, märksõnaks olid globaalne eestlus ja kodanikuajakirjandus.

2019. aasta laureaat oli Eesti Memento Liit. Auhinna märksõnaks oli ühismälu ning fond tegi Mementole sügava kummarduse nõukogude okupatsiooni tõttu kannatanute mälestuse jäädvustamise eest. Sel aastal toetas preemia väljaandmist 1000 euroga Swedbank. 

2018. aastal pälvis 21. Koosmeele auhinna EELK Risti koguduse õpetaja Annika Laats. Avatud Eesti Fond tunnustas Laatsi tema vankumatu soovi eest otsida positiivset ühisosa ka siis, kui väärtuskonfliktid tunduvad ületamatutena. Vaata galeriid

2017. aastal tunnustas AEF Koosmeele auhinnaga Eesti Rahva Muuseumi püsinäituse "Uurali kaja" kuraatorite töörühma prof. Art Leete juhtimisel. Selle aasta märksõnadeks olid väikerahvad ning keeleline ja kultuuriline mitmekesisus.

2016. aasta Koosmeele auhinna pälvis ajaleht Postimees anonüümse kommentaariumi sulgemise eest, aidates sellega kaasa kvaliteetsema ja sisukama avaliku arvamuskeskkonna kujunemisele.

2015. aasta auhinna pälvis kultuurikiri Müürileht sotsiaalselt tundlike ja ühiskondlikult oluliste teemade kaasaegse, erinevaid vanuse- ning rahvusgruppe kõnetava käsitluse eest.

2014. aasta auhinna pälvis Kersti Kaljulaid, kelle alati asjatundlikud Euroopa-alased analüüsid ja seisukohavõtud on aidanud Eesti inimestele Euroopa Liidu toimimist selgitada ja lahti mõtestada.

2013. aasta Koosmeele auhinna pälvis algatus „Tagasi kooli“ eri elualade, kogemuste ja põlvkondade kokkutoomise,  õppetöö piiride avardamise ning ühiskonna ja kooli lähendamise eest.

2012. aasta Koosmeele auhinna laureaat oli ajakirjanik Tiina Kangro. Preemia määramisel otsis Avatud Eesti Fondi nõukogu inimesi või organisatsioone, kes on järjepidevalt silma paistnud ühiskonnale oluliste teemade tõstatamisel ning näidanud üles julgust ja argumenteeritust oma seisukohtade väljendamisel.

2011. aasta Koosmeele auhinna pälvisid sõltumatu ajakirjanik, kirjanik ja filmitegija Imbi Paju ning Eesti Päevalehe ajakirjanik Kadri Ibrus. Auhind tõstis esile üksikisikuid või ühendusi, kes on oma tegude või sõnavõttudega aidanud kaasa erinevate ühiskonnagruppide teineteisemõistmisele ning juhtinud avalikkuse tähelepanu Eesti riigi arengu kitsaskohtadele.

2010. aasta Koosmeele auhinna pälvis Ivar Tallo sõnavabaduse, avatud valitsemise ja e-demokraatia edandamise eest Eestis ja enam kui 40 riigis üle maailma.

2009. aastal pälvis auhinna Kolga Keskkool julge ja ennastsalgava toetuse eest Vene-Gruusia konfliktis kannatada saanud sõpruskoolile Gori linnas Gruusias.  

2008. aasta auhind väärtustas kultuuridevahelist dialoogi Eestis ning Eesti lõimimist teiste riikidega Euroopas ja kogu maailmas ning laureaadid oli ajakirjanik Ahto Lobjakas ja Raadio 4 saatejuht Ivan Makarov.

2007.a. laureaadid olid Allar Jõks ja postuumselt Ülle Aaskivi. Koosmeele auhinna märksõnaks oli kodanikutunne. Allar Jõks pävis tunnustuse, kuna on julgustanud meid küsima ja kahtlema ning andnud uue sisu õiguskantsleri institutsioonile. Ülle Aaskivi kodanikujulguse eest esinedes sõnavõtuga Riigikogu ees.

2006.a. pälvis auhinna Margit Sutrop Tartu Ülikooli Eetikakeskusest  panuse eest moraali- ja eetikateemalistesse aruteludesse.

2005.a. Koosmeele auhinna võitis Ukraina Kongressi esinaine Vira Konõk Ukrainas toimunud demokraatlike protsesside teadvustamise ja neile Eestis toetuspinna loomise eest.

2004.a. laureaadid olid Ülle-Marike Papp soolise võrdõiguslikkuse edendamise ning selleteemalise ühiskondlikule dialoogile kaasa aitamise eest, Evi Arujärv ühiskonnatundlike kirjutiste eest kultuurilehes "Sirp" ning Ülo Mattheus ajakirjanikutöö eest raadios Vaba Euroopa.

2003.a. pälvisid auhinna Lõuna-Eesti Vähiliidu juhatuse esinaine dr. Kaiu Suija pühendumuse ja hoolivuse eest vähihaigete abistamisel, Tartu Ülikooli Narva Kolledži rektor Katri Raik eesti ja vene vaimu lähendamise eest Narva linnas ning saate Unetus kollektiiv eesti ja vene kogukonna kaasamise eest ühiskondlike probleemide arutellu.

2002.a. pälvisid auhinna David Vseviov ühiskonna ja üksteisemõistmise suurendamise eest ajaloo kaudu, Aleksei Turovski inimese ja looduse koosmeele süvendamise eest ning Maimu Berg sotsiaalse õigluse ja ühiskonna sidususe edendamise eest.

2001.a. said Koosmeele auhinna Mihkel Mutt ühiskonna protsesse ja Eesti tulevikku käsitlevate teemade meisterliku ja intrigeeriva käsitluse eest ajakirjanduses, Nelli Kalikova sihikindla tegevuse eest AIDSi problemaatika teadvustamisel ning selle ennetamisel ja Natalja Jalviste inimest väärtustavate ning väljapeetud saadete tegemise eest venekeelses televisioonis.

2000.a. pälvisid auhinnad Rein Taagepera olulise panuse eest Balti koostöö edendamisel ning kodu-Eesti ja paguluse jõudude ühendamisel laulva revolutsiooni ajal, ajakirjandusõppejõud prof. Marju Lauristin tegevuse eest koostöövaimu juurutamisel Eesti poliitikaellu ning olulise panuse eest integratsiooniküsimuste uurimisel ja Eesti integratsioonipoliitika väljatöötamisel ning Aleksander Zukerman ja Mihhail Vladislavlev rahvussuhete mitmekülgse ja analüüsiva käsitluse eest teleajakirjanduses.

1999.a. pälvisid Koosmeele auhinna Tamara Miljutina pikaajalise tegevuse eest kultuurikandjana ning elu püsiväärtuste hoidjana, Aili Kogermann tegevuse eest vabatahtliku töö edendajana eakate inimeste hulgas ja nende kaasamisel aktiivsesse ellu ning ETV venekeelse saatesarja Põlvkond 2000 töögrupp vene kogukonna kaasamise eest diskussiooni ühiskonna probleemide üle.

1998.a. laureaadid olid Lagle Parek heategevusliku mõtteviisi arendamise ja tänavalaste olukorra parandamiseks tehtud töö eest, Andrei Hvostov rahvusvähemuste temaatika meisterliku ja tasakaalustatud käsitlemise eest ning Larissa Vassiltšenko töö eest Eesti venekeelse kooli õppekavade ja õppematerjalide väljatöötamisel.

1997.a. said auhinna Eugenia Gurin-Loov aastatepikkuse tegevuse eest juudi kultuuri alalhoidmisel, Tõnu Karu puuetega inimeste heaks tehtud töö eest ja ajakiri Raduga eesti kultuuri ja kirjanduse tutvustamise eest venekeelsele lugejale.