Päevakajaline

Aserbaidžaan ehitab interneti abil demokraatiat

Majandusarengus aina enam info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatele (IKT) toetuv naftariik Aserbaidžaan peaks IKT võimalusi aktiivsemalt kasutama ka demokraatia edendamiseks, leiavad eile Eestisse õppevisiidile saabunud Aserbaidžaani e-riigi arendajad.

 

Avatud Eesti Fondi Ida-ida piiriülese koostöö programmi toel ja e-Riigi Akadeemia eestvõttel vahetavad kahe riigi eksperdid nädala vältel kogemusi ja ideid, et ergutada Aserbaidžaani e-riigi arengut. Aserbaidžaan võttis 2003. aastal vastu riikliku infoühiskonna arengukava, ent keskvalitsusele heidetakse ette passiivsust selle rakendamisel ning vähest koostöövalmidust teiste institutsioonidega.

Eestisse sõitnud delegatsioon koosneb valdavalt ülikoolide õppejõududest ja kohalike omavalitsuste ametnikest. e-Riigi Akadeemia koolitusjuhi Annela Kiiratsi sõnul on õppejõududel võtmeroll tulevaste e-riigi ekspertide koolitamisel, samas kui IKT aktiivsem kasutamine kohalikul tasandil suurendab inimeste huvi e-riigi arendamise vastu ja parandab infovahetust erineva tasandi valitsusasutuste vahel.

Kasvav nõudlus e-valitsemise järele ei ole siiski tingitud üksnes vajadusest moderniseerida info ja avalike teenuste pakkumist. „Autoritaarsusele kalduvas režiimis näevad inimesed e-riiki olulise võimalusena suurendada valitsemise läbipaistvust ja demokraatlikku osalust,“ selgitas Kiirats. Muuhulgas tutvustatakse aserbaidžaanlastele ka Eesti osalusveebi ja teisi elektroonilisi kaasamiskanaleid.

Inimõigusorganisatsioonid on 1993. aastast Aserbaidžaani juhtinud Alijevite dünastiat korduvalt süüdistanud demokraatia kitsendamises, opositsiooni mahasurumises ning meedia- ja sõnavabaduse piiramises. Ehkki internetikasutajate arv on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud, ulatudes tänaseks 37 protsendini elanikkonnast, ei ole valitsus seni teinud katseid piirata juurdepääsu internetile.

Lisainfo:

Annela Kiirats
Koolitusjuht
e-Riigi Akadeemia
E-post: annela@ega.ee  
Tel. 525 8623