Kesk-Euroopa ühispöördumine
"Me seisame silmitsi hiiglasliku humanitaarse kriisiga. Sajad tuhanded põgenikud Lähis-Idast ja Aafrikast püüavad jõuda Euroopasse otsides turvalisust, lootust ja võimalust elada normaalset elu. Mitte väga kaua aega tagasi olime meie need, kes Euroopa uksele koputasid.
Me ei tohi oma abist keelduda. Kahetsusväärselt on meie piirkonnas palju neid, kes sellega ei nõustu. Pärast aastat 1989 oli Euroopa Liidus kahtlusi Kesk-Euroopa maade nagu Balti riikide, Rumeenia, Bulgaaria võimekuses Läänega integreeruda, tulenevalt meie ajaloost, poliitilisest traditsioonist ja meie majanduste seisust. Aga sellest hoolimata ei ole siinne osa Euroopast selle raske aastakümne jooksul Euroopas tekkinud ohtude peapõhjus.
Kuid see vana lõhe ühinenud Euroopa sees on täna taas päevavalgele tulnud. Seekord on sellel moraalne mõõde. Tõsi on, et me ei ole vastutavad ebastabiilsuse ja hävingu eest põgenike kodumaal. Meie ei ole muutnud neid riikideks, mida vaevab katkematu hirm, kus inimesed riskivad vägivaldse surmaga, kus inimelu on “üksildane, vaene, brutaalne ja lühike.” Erinevalt endistest koloniaal- ja imperiaalvõimudest, mis võtsid vastu suure hulga immigrante pärast Teist maailmasõda, on meil vähe kogemusi erinevatest kultuuridest ja kaugetelt maadelt pärit inimestega koos elamisega.
Sellegipoolest on inimestena meie kohus näidata kaastunnet ja anda neile abi. See on ka meie kohus eurooplastena. Euroopa ühendus rajati solidaarsuse põhimõttele. Täna ei tohi me keelduda Euroopa Liidu eest ühiselt vastutust võtmast ega sulgeda silmi inimkannatuste ja olukorra eest riikides, mida sisserände laine enim puudutab.
Keeldudes abistamast eitame Euroopa solidaarsuse mõtet. Enamgi veel, me õõnestame solidaarsust, mida teised riigid on näidanud üles meie maade suhtes. See söövitab vundamendi, millele oleme viimase 25 aasta jooksul ehitanud oma turvalisuse, oma väljavaated arenguks ja lootuse pääseda sõdade, võõrvõimu ja vaesuse ajaloolisest katsumusest.
Meie inimlikkuse, meie põhimõtete ja väärtuste nimel kutsume meie piirkonna võime ja inimesi näitama praktilist solidaarsust põgenikega nii, et nad leiaksid meie keskel turvalise paiga ja saaksid vabaduse valida ise oma tulevik."
Allakirjutanud:
- Bronisław Komorowski, Poola president aastatel 2010–2015
- Aleksander Kwaśniewski, Poola president aastatel 1995–2005
- Jerzy Baczyński, Poola nädalalehe Polityka peatoimetaja
- Gordon Bajnai, Ungari endine peaminister
- Mirosław Bałka, Poola skulptor
- Zuzana Bargerova, Slovakkia Inimõigust Liige jurist
- Zygmunt Bauman, Poola juurtega Suurbritannia Leedsi ülikooli sotsioloog
- Igor Blaževič, One World Festivali asutaja
- Uldis Bērziņš, Läti poeet ja tõlk
- Henryka Bochniarz, Poola Konfederacja Lewiatan president
- Michał Boni, Euroopa Parlamendi liige, endine Poola haldus- ja digitaliseerimisala minister
- Marek Borowski, Poola senaator, endine rahandusminister, asepeaminister ja Seimi esimees
- Bogdan Borusewicz, Poola Seimi esimees
- Martin Bútora, Slovakka sotsioloog ja presidendi nõunik
- Bogusław Chrabota, Poola päevalehe Rzeczpospolita peatoimetaja
- Włodzimierz Cimoszewicz, Poola endine peaminister
- Liudas Dapkus, Leedu päevalehe Lietuvos rytas peatoimetaja asetäitja
- Aleš Debeljak, Sloveenia poeet ja esseist
- Pavol Demeš, Slovakkia endine välisminister
- Tibor Dessewffy, Ungari mõttekoja Demos president
- Ivaylo Ditchev, Bulgaaria sotsiaalteaduste professor ja kirjanik
- Magda Faltová, Tšehhi integratsiooni ja migratsiooni assotsiatsiooni direktor
- Władysław Frasyniuk, Poola endine dissident ja parlamendiliige
- Rajko Grlić, Horvaatia filmirežissöör
- István Gyarmati, Ungari diplomaat
- Tomáš Halík, Tšehhi teoloog ja kirjanik
- Agnes Heller, Ungari filosoof
- Agnieszka Holland, Poola filmirežissöör
- Štefan Hríb, Slovakkia nädalalehe .týždeň peatoimetaja
- Michal Hvorecký, Slovakkia kirjanik
- Ivars Ījabs, Läti politoloog
- Josef Jařab, Tšehhi endine senaator, Olomouci Palacký ülikooli rector emeritus
- Leszek Jażdżewski, Poola ajakirja „Liberté!” peatoimetaja
- Jerzy Jedlicki, Poola endine dissident, mõtteloolane
- Jana Juráňová, Slovakkia kirjanik
- Aleksander Kaczorowski, Poola ajakirjanik ja esseist
- Éva Karádi, Ungari ajakirja „Magyar Lettre Internationale” peatoimetaja
- Dávid Korányi, endine Ungari riigisekretär, USA Dinu Patricu Euraasia Keskuse asejuht
- János Kornai, Harvardi ülikooli ja Budapesti Corvinuse ülikooli emeriitprofessor
- András Kováts, Ungari migrantide assotsiatsiooni Menedék juht
- Dominika Kozłowska, Poola ajakirja Znak” peatoimetaja
- Ivan Krastev, Bulgaaria liberaalstrateegiate keskuse esimees
- Marcin Król, Poola Varssavi ülikooli mõtteloolane
- Andrius Kubilius, Leedu endine peaminister
- Jarosław Kuisz, Poola netiajakirja “Kultura Liberalna” peatoimetaja
- Ewa Kulik-Bielińska, Stefan Batory Fondi juhataja, Euroopa fondide keskuse eesistuja
- Tomasz Lis, Poola ajakirja „Newsweek Polska” peatoimetaja
- Ondřej Liška, Tšehhi endine haridusminister, roheliste partei juht
- Ewa Łętowska, Poola endine ombudsman
- Vita Matiss, Läti poliitanalüütik ja esseist
- Jiří Menzel, Tšehhi filmirežissöör
- Adam Michnik, Poola ajalehe Gazeta Wyborcza peatoimetaja
- Piotr Mucharski, Poola nädalalehe Tygodnik Powszechny peatoimetaja
- Alvydas Nikžentaitis, Leedu rahvusliku ajaloolaste komitee president
- Zbigniew Nosowski, Poola ajakirja „Więź” peatoimetaja
- Janina Ochojska, Poola inimõigusteorganisatsiooni Polska Akcja Humanitarna president
- Andrzej Olechowski, Poola endine rahandusminister ja välisminister
- Jurica Pavičić, Horvaatia kirjanik
- Márta Pardavi, Ungari Helsingi komitee eesistuja
- Solomon Passy, Bulgaaria endine välisminister
- Jiří Pehe, Tšehhi politoloog ja kirjanik
- Petr Pithart, Tšehhi endine peaminister
- Adam Pomorski, Poola PEN Clubi president
- Wojciech Przybylski, “Respublica Nowa” (Poola) ja “Eurozine” (Austria) peatoimetaja
- László Rajk jr., Ungari arhitekt, disainer ja poliitaktivist
- Rein Raud, Eesti kultuuriteooria professor ja kirjanik
- Adam Daniel Rotfeld, Poola endine välisminister
- Martin Rozumek, Tšehhi organisatsiooni “Abi põgenikele” juhataja
- Andrzej Seweryn, Poola näitleja ja lavastaja
- Sławomir Sierakowski, Poola kraadiõppe instituudi juhataja
- Martin Milan Šimečka, Slovakkia ja Tšehhi kirjanik ja ajakirjanik
- Marta Šimečková, Slovakkia ajakirjanik ja tõlk
- Karel Schwarzenberg, Tšehhi endine välisminister
- Aleksander Smolar, Poola Stefan Batory Fondi juhataja
- Ladislav Snopko, Slovakkia dramaturg, endine kultuuriminister
- Andrzej Stasiuk, Poola kirjanik
- Petruška Šustrová, Tšehhi endine dissident
- Jerzy Szacki, Poola Varssavi ülikooli sotsioloog
- Małgorzata Szczęśniak, Poola lavakujundaja
- Monika Sznajderman, Poola kirjastuse Wydawnictwo Czarne toimetaja
- Soňa Szomolányi, Slovakkia politoloog ja sotsioloog
- Erik Tabery, Tšehhi nädalalehe Respekt peatoimetaja
- Béla Tarr, Ungari filmirežissöör
- Stefan Tafrov, Bulgaaria diplomaat ja inimõiguste aktivist
- Vesna Teršelič, Sloveenia mineviku-uuringute keskuse direktor
- Róża von Thun und Hohenstein, Poola Euroopa Parlamendi liige
- Dubravka Ugrešić, Horvaatia luuletaja ja esseist
- Rimvydas Valatka, Leedu ajakirjanik, endine parlamendiliige
- Magdaléna Vášáryová, Slovakkia parlamendiliige
- Tomas Venclova, Leedu luuletaja
- Krzysztof Warlikowski, Poola teatrilavastaja
- Jakub Wygnański, Poola sotsiaalse innovatsiooni ja uuringute keskuse nõukogu esimees
- Adam Zagajewski, Poola luuletaja ja esseist, USA Chicago ülikool
- Péter Zilahy, Ungari kirjanik
- Andrzej Zoll, Poola Konstitutsioonilise Tribunali endine president