Kinos Artis toimus Avatud Eesti Fondi filmi-ja aruteluõhtu "Üheotsapilet Läände"
26. veebruaril kohtusid Artise kinosaalis Avatud Eesti Fondi (AEF) toetajad, sõbrad, kaasamõtlejad, endised ja praegused koostööpartnered ning nõukogu liikmed. Kokkusaamise põhjuseks oli filmi- ja aruteluõhtu, kus vaatasime üheskoos Tarvo Tammeoksa ja Kristjan pihli dokumentaalsaadet „Üheotsapilet Läände”.
Pärast filmi rullus lahti haarav arutelu, millest võtsid osa AEFi juhataja Mall Hellam, kommunikatsiooniekspert Raul Rebane ja ajakirjanik Hannes Rumm. Üheskoos saalisviibijatega vaadati tulevikku ning mõeldi, kuidas kaitsta ja tugevdada demokraatiat ja Eesti vabakonda.
„Kas „Üheotsapilet” on sihtkoht või pidev teekond? Meil on pilet ostetud, oleme kohal, aga milline on see lääs, kus me täna viibime?“ püstitas Hannes Rumm õhtu keskse küsimuse.
Filmi autor Tarvo oli AEFi loomise ajal vaid 5-aastane ja Kristjan polnud veel sündinudki. Autorid tunnistasid, et enne filmiga töötamist ei osanud nad paljusid Eesti arenguloos märgilisi asju, nagu näiteks 1990ndatel üle Eesti loodud avalikud internetipunktid. kohe fondiga seostada. „Me ei teinud filmi organisatsioonist. Mida rohkem teemaga tegelesime, seda enam hakkas kangastuma lugu inimestest, suhetest ja armastusest,“ sõnas Kristjan Pihl.
Raul Rebane tõi välja Eesti edu kolm saladust, mis eristab meid ülivõimsalt paljudest teistest riikidest: esimese Eesti Vabariigi 20 iseseisvat aastat, Soome televisiooni kättesaadavus ja Avatud eesti Fondi panussellesse, et inimesed hakkasid omavahel rohkem suhtlema. Mall Hellam sekundeeris talle: „Soome YLE-le võinuks tõesti Nobeli rahupreemia anda, sealt saadud info aitas meil püsida ja näha, mis tegelikult toimus maailmas. Aga ka iseseisvusaegne arusaam parlamentaarsest demokraatiast oli meil justkui geenides ja DNA-s, meil õnnestus see taaselustada.“
Kuid vabadus ja demokraatia ei ole iseenesestmõistetavad. „Äärmuslikud jõud tõusevad, desinfo haarab sotsiaalmeedias inimesi enda mõju alla. Väärtused, mida pidasime igaveseks, on hakanud kõikuma. Peame neid tugevdama ja kaitsma ning see on meie tänases reaalsuses midagi uut. Demokraatia pole kuluartikkel, vaid investeering tulevikku, see on meie kindlustuspoliis,“ rõhutas Mall Hellam.
Mall peatus ka fondi kestlikkusel ja tänas George Sorost, kelle tahe ja võimalused aitasid Eestit esimesed 20 aastat tohutult. Kuid kuidas me edasi elasime peale 2011. aastat? Polnud kerge. „Leidsime väiksemaid toetusi siit ja sealt. Suur rõõm oli aga võita järjest mitmel korral Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) ja Norra toetuste programmi vabakonna fondi operaatori staatus, mis oli suunatud EL-i maadega hiljem ühinenud riikide demokraatia ja kodanikuühiskonna toetuseks. Oleme kolm perioodi konkursi võitnud, programmi Eestis ellu viinud ja tänu sellele suutnud toetada tublisid vabaühendusi. Ka sel aastal võitsime konkursi ning saame järgmised 5+ aastat toetada Eesti vabaühendusi enam kui miljoni euroga aastas."
Mall lisas ka murenoodi: „Kuidas toetada häid algatusi püsivalt? Kui tahad teha asju professionaalselt, sest ainult õhinapõhiselt ja ilma toetusteta ei saa. Eriti praegusel kärpeajastul võivad paljud algatused hääbuda ja siis on uuesti alustamine palju raskem.“
Raul Rebane tõi esile Arthur Finkelsteini demoniseerimise, hirmuraamistuse ja polariseeriva sõnumistrateegiate nö käsiraamatu, mis levib siiamaani maailmas laialdaselt. Nende võtete hulka kuuluvad ühiskonna lõhestamine, ebakindluse võimendamine, sõltumatu meedia ja ekspertide usaldusväärsuse õõnestamine ning lihtsate, emotsionaalsete sõnumite korduv võimendamine faktipõhise arutelu asemel. Rebane rõhutas, et need võtted ei ole juhuslikud, vaid süsteemsed ja läbimõeldud abinõud, mille eesmärk on nõrgestada demokraatlikke institutsioone ja muuta avalik ruum kergemini manipuleeritavaks. Just seetõttu on kriitilise mõtlemise, meediapädevuse ja tugeva kodanikuühiskonna roll olulisem kui kunagi varem.
Margit Sutrop suunas arutelu kodanikuhariduse teemadele. Vestlusest joonistus selgelt välja, et koolihariduse kodanikuhariduse ja väärtuskasvatuse ebapiisav maht ning ebaühtlane kvaliteet on jätkuvalt probleem. See mõjutab otseselt noorte, eriti noormeeste, väärtushoiakuid, arusaama demokraatiast, soorollidest ja ühiskondlikust vastutusest.
Arutelus rõhutati, et kool ei saa piirduda üksnes teadmiste edastamisega riigikorralduse kohta, vaid peab teadlikult kujundama arusaama põhiõigustest, kriitilisest mõtlemisest, kodanikuaktiivsusest, meediapädevusest ja austavast avalikust arutelust. Ilma süsteemse ja praktilise kodanikuhariduseta jäävad demokraatlikud väärtused noorte jaoks kaugeks ega kinnistu igapäevases käitumises.
Saalist kõlasid teemad, mis teevad muret kõigile: kuidas aidata noori rohkem ühiskonnaasjades kaasa rääkima ja kuidas panustada ühiskonnaõpetusse ja kuidas pakkuda noortele ruumi. „Noored vajavad ärakuulamist ja kohti, kus olla ja suhelda nii omavahel kui teistega. Kui oleme laste ja noortega koos ning kuulame neid, on sellel suur vägi,“ märkis AEFi koostööpartner, vabaühenduse Sõbralt Sõbrale tegevjuht Maiko Kesküla.
Aitäh kõigile, kes tulid, mõtlesid ja panustasid! Maailm on täna karm üha suureneva polariseerumise, desinformatsiooni, piirkondlike lõhede ja Vene agressiooni õhkkonnas. Aga meil on põhjust eneseusuks.
„Me suudame vastu seista väärinfo levikule, ühiskonna teadlikule lõhestamisele ja hirmunarratiividele ning jõuda ka nende nähtuste tegelike põhjusteni, sest need ei teki üleöö,“ kinnitas Mall Hellam lõpetuseks. „Need kasvavad välja pikaajalistest pingetest, ebavõrdsusest ja teadlikult kujundatud manipulatsioonistrateegiatest. Meie vabakond, sõltumatu meedia, ja teadlikud kodanikud, saame neile protsessidele vastu astuda”, kinnitas Mall Hellam lõpetuseks.
Vaata filmi Jupiteris või Avatud Eesti Fondi Youtube kanalis.