Uurimuse "Gruusia sõjapõgenike probleemid ja abivajadused" esitlus 13. oktoobril
Seoses Venemaa-Gruusia vahel lahvatanud konfliktiga tekkis Gruusias suur arv sõjapõgenikke (seisuga 23.august 2008 127 000 inimest). Paljud riigid, sealhulgas ka Eesti, tõttasid sõjapõgenikele abi osutama. Uurimus näitab, et Eesti on abiosutavate riikide seas kõrgel neljandal kohal.
Paraku pole senisest rahvusvahelisest abist sisepõgenike suurele massile piisanud ja paljud kannatanud lähevad talvele vastu lootusetus olukorras. Inimesed on kaotanud lähedasi, sissetuleku ja kodu.
Sotsioloogid Iris Pettai ja Helve Kase viisid septembris Gruusias sõjapõgenikega läbi intervjuusid ja koostasid uurimuse, mis otsib vastuseid järgmistele küsimustele:
- Mis võib juhtuda, kui põgenikud jäävad pikemaks ajaks vajaliku abita?
- Millised on senise abisüsteemi puudused?
- Kuidas efektiivselt abiandmist jätkata ja mida saaks omalt poolt teha nii Eesti riik kui kodanikuühendused?
- Milliseid uusi probleeme ja väljakutseid peab Gruusia ise lahendama seoses sõjajärgse olukorraga?
Projekti raames toimus põgenikega 101 intervjuud, lisaks küsitleti 206 põgenike abistamisega tegelevat spetsialisti nagu arstid, psühholoogid, sotsiaaltöötajad, riigiametnikud, pedagoogid, noorsootöötajad ja paljud teised. Küsitlusi aitasid läbi viia Gruusia kodanikeühenduste võrgustik Anti-Violence National Network of Georgia ja Eesti kriisinõustamise keskus Mahena.
Valminud uurimuse tulemusi ja järeldusi tutvustavad selle autorid Iris Pettai ja Helve Kase, kodanikuühenduste kaasamise olulisusest kriisiabis kõneleb Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellam ning tekkinud olukorda Gruusias aitab lahti mõtestada Harry Lahtein Eesti Välisministeeriumist.
Uurimus valmis Avatud Eesti Fondi toel.
Lisainformatsioon:
Iris Pettai
56213526
Mall Hellam
6313791
Avatud Eesti Fond