Uuring: online-kommentaaride mõjusfääris elab pool miljonit Eesti inimest
Eestis on 823 000 internetikasutajat, kellest iga päev kasutab internetti 575 000 inimest ning kellest 484 000 (58,8% neist) tarbib online-väljaannete artiklite kommentaare regulaarselt. Valdav enamus vastajatest loeb kommentaare iga nädal (72,7%), neist omakorda neljandik (84 000 inimest) loeb kommentaare iga päev. Peamine põhjus kommentaaride lugemiseks on veendumus, et need moodustavad artikliga terviku, mistõttu loodetakse kommentaaridest leida teemale lisa.
Oluline on ka välja tuua, et loetakse siiski vaid nende artiklite kommentaare, mis lugejat huvitavad, mitte valimatult kõiki kommentaare. Lugejahuvi artikli vastu määrab peaasjalikult teema, mitte artikli autor. Kolmandik vastanutest toob põhjusena välja soovi näha, kui labaseks võib online-kommenteerimine minna. Veel tõid vastanud põhjustena välja isikliku kokkupuute artikliga seoses, huumori või soovi teada, milline on teiste inimeste (arvajate) suhtumine. Siinkohal on oluline märkida, et teiste inimeste arvamuste teada saamine on mitte-eestlastele olulisem põhjus kommentaaride lugemisel (vastavalt 60,3% mitte-eestlastest ja 36,3% eestlastest kommentaaride lugejaist).
Uuring toob välja, et nädala lõikes loevad enam artiklite kommentaare kõrgharidusega inimesed (82,2%), mehed (79,7%) ning pigem eestlased (76%) kui venelased (63%). Kommentaaride kirjutajate hulgas on enam nooremaid, alla 35-aastaseid ning rohkem madalama haridustasemega inimesed (alg- ja põhihariduse ning kesk- ja keskeriharidusega vastajaid kokku 43%) ning rahvuse lõikes kirjutavad rohkem venekeelsed (23,6%) kui eestikeelsed lugejad (17,1%).
Kommentaare on kirjutanud ja kirjutab ise viiendik netikasutajaist, tehes seda enamjaolt anonüümselt (63,7%). Täheldada saab, et oma nime alt on meelsamini valmis kirjutama madalama haridustasemega inimesed. Suurim argument kirjutamisel on veendumus, et kirjutajal on artiklis sisalduvale anda juurde olulist lisateavet (65,6% kommenteerijatest ehk 102 000 inimest). Sellest tulenevalt valitakse kommenteeritavaid artikleid (nagu ka lugemise puhul) teema, mitte autori järgi (96%).
11 000 inimest on märkinud kommenteerimise põhjuseks soovi väljendada arvamust artikli autori kohta. Sellel põhjusel kirjutajate hulk on siiski marginaalne (7,1% kommenteerijatest). Marginaalne oli ka nende kommenteerijate hulk, kes nimetas kommenteerimist osaks sõnavabadusest (14%). Põhjendusena toodi välja ka soovi juhtida tähelepanu õigekirja ja loogikavigadele, soovi kedagi kaitsta (“kui kedagi väga materdama hakatakse”), suunata lugejaid teisiti mõtlema ning ennast välja elada.
Kokkuvõtlikult (siinkohal väljendab protsent osakaalu kogu Eesti elanikkonnast ehk ühiskonnast):
Eesti elanikke: 1 085 309 (100%)
Internetikasutajad: 823 000 (76%)
Igapäevased internetikasutajad: 575 000 (53%)
Regulaarsed kommentaaride lugejad: 484 000 (45%)
Kommentaare on kirjutanud: 155 000 (14%)
Regulaarsed kommenteerijad: 29 000 (3%)
Igapäevased kommenteerijad: 3000 (0,3%)
Avatud Eesti Fondi tellitud uuringu viis AS TNS Emor läbi ajavahemikus 3.–7. september 2013. Küsitlusel kasutati CATIbussi meetodit. Uuringu üldkogumi moodustasid Eesti Vabariigi alalised elanikud vanuses 15 või enam aastat (seisuga 01.01.2013. a kokku 1 085 309 inimest).
Uuringut esitleti täna Tallinnas toimuval 18. Avatud Ühiskonna Foorumil, kus arutletakse sõnavabaduse ja vihakõne üle. Pärastlõunal kohtuvad väitlusel õppejõud Tiit Hennoste ning kahe meediaväljaande juhid, Urmo Soonvald (Delfi/EPL) ja Anvar Samost (Postimees).
Laadi alla terve uuring (Exceli tabelina)
Foorumi otseülekannet saab jälgida http://www.oef.org.ee/otse ning kommenteerida Twitteris ja Facebookis hashtag’iga #sonavabadus.