Home

Vene opositsionäär Ilja Jašin: Venemaad võib päästa vaba rahvuslik liikumine ja Euroopa poolehoid

18.04.2013

Venemaa opositsionipoliitik Ilja Jašin rääkis täna Tallinnas toimunud Avatud Eesti Fondi üritustesarja „Venemaa Hääled“ arutelul, et Venemaa võib päästa vaid vaba rahvuslik liikumine, millele aitab kaasa Euroopa riikide pidev tähelepanu Venemaa kitsaskohtadele.

„Inimeste rahuolematus Venemaal suureneb päevadega, kuna riik areneb vales suunas, kodanikele sobimatus suunas. Ma ei ole Eestis paluja rollis, Eesti valitsuselt paluja rollis. Olen Tallinnas selgitaja ja tähelepanu juhtija rollis. Ootan Euroopa riikide poolt kainet mõtlemist Venemaal toimuva suhtes ning majanduslikest sõltumistest kaugemale vaatamist,“ mainis Jašin arutelul.

Tallinnas esinenud politoloogiharidusega Ilja Jašinit tuntakse eelkõige kui pikaajalist Jabloko partei ja selle noorteharu aktivisti. Jašin on noorte kodanikuliikumise Oborona asutaja, poliitilise liikumise Solidaarsus üks eestvedajaist ja opositsioonimeelseid jõude koondava partei RPR-PARNAS aktivist. Jašin osaleb ka liikumises "Strateegia 31", mis nõuab valitsuselt Venemaa põhiseaduse 31. paragrahvi täitmist – kogunemisvabaduse tagamist kodanikele.

„Selleks, et käeraudadesse aheldatuna oma kongis surnud advokaat Sergei Magnitski nimekiri saaks ametlikuks, peaks seda tunnustama Euroopa. Selleks, et kehtestada viisablokaad mõnedele Venemaa opositsiooni rünnanud kodanikele, selleks pole vaja isegi seadust muuta. Kui Eesti võtaks vastu sellise otsuse, ei saaks ükski opositsiooni vastu kätt tõstnud inimene liikuda mitte kuskile Euroopasse. Euroopa peab võtma vastu selge otsuse, et riigid ei kutsuks enda juurde meie riigi vargaid ja sulisid,“ kinnitas Jašin Tallinnas.

Opositsionäär nentis, et tihti tekib küsimus, milline peaks olema EL reaktsioon Venemaal toimuvale ning kinnitas, et tema seisukohalt on Venemaal toimuv ikkagi Venemaa enda sisemine asi.

„Kui me ise riigis ei tunnista demokraatiat, ei tunnista seda ka Euroopa Liit. Vaja oleks anda üldine adekvaatne hinnang Venemaale riigist väljastpoolt ning seda sõltumata majanduskonjunktuurist – Euroopa sõltumisest Venemaa gaasist, naftast ja turust. Olen veendunud, et Venemaast võib saada täisväärtuslik Euroopa liige. Kõik euroopalikud väärtused on juba täna kirjas meie konstitutsioonis,“ nentis Jašin.

Jašin leidis, et Eesti valitsusele on vaja anda au, sest riik ja valitsus on andnud mitmetele Venemaa opositsioonitegelastele ja tagakiusatud koostöötajatele varjupaika.

„Erinevalt Urkaina või Hollandi valitsustest on Eestis võimalik saada turvalist asupaika, kui Venemaal hakkavad toimuma vahistamised, süüdimõistmised ja kohtud. Venemaal ei toimu küll poliitiliselt plaanilt mahalaskmisi ega hukkamisi, kuid pehmemas variandis ahistatakse inimesi poliitiliselt iga päev. Põhjus on väga lihtne, kuna Putinil on seisukoht, et kui „nemad (opositsioonitegelased) rikkusid minu peo, rikun mina nende elud,“ mainis Jašin Tallinnas.

Putin suhtleb oma rahvaga Jašini hinnangul juba 13 aastat vaid monoloogi või stsenaariumi vormis ning Putin pole kogu oma võimuloleku aja jooksul läinud ühegi oponendiga üks ühele vestlusesse. Tugev poliitik ei käitu nii. Eriti ohtlikuks on seis läinud tänu sellele, et 2007. aastal valitud Putin ja 2013. aastal valitud Putin on kardinaalselt erinevad presidendid. Kui kuus aastat tagasi pidas enamik inimesi teda seaduse järgi ausalt valitud riigijuhiks, siis nüüd on tegemist enamike silmis valimispettusega pukki saanud presidendiga,“ kinnitas Jašin.

Opositsiooniaktivisti sõnul on veelgi ohtlikum tendents aga selles, et peaaegu 22 protsenti Venemaa inimestest on täna selle poolt, et kui 2024. aastal saaks Putinit valida, valiksid nad ta uuesti riigijuhiks.

„2024. aastal saan mina 41 ja kannatan selle ära, kuid mul on mure oma laste ning kaasmaalaste pärast. Ma usun, et Venemaal läheb kõik veel väga-väga halvaks ning siis... läheb kõik väga heaks,“ lõpetas Jašin oma esinemise Tallinnas.

Avatud Eesti Fondi arutelusarja Venemaa Hääled eesmärgiks on analüüsida poliitilist ja inimõiguste olukorda Venemaal tuntud vene mõtlejate, kodanikuaktivistide ning inimõiguslaste käsitluses. Venemaa Häälte raames on fondil varem külas käinud inimõiguslane Ljudmilla Aleksejeva, ajaloolane ja teisitimõtleja Valeria Novodvorskaja, inimõiguslane Lev Ponomarjov, ühiskonnategelane ja satiirik Viktor Šenderovitš ning legendaarne teleajakirjanik Leonid Parfjonov.

Avatud Eesti Fond (AEF) on heategevuslik valitsusväline sihtasutus, mis arendab avatud ühiskonda Eestis ja mujal.