Teoksil

XXIX Avatud Ühiskonna Foorum. Demokraatia uus hingamine. Kuidas sünnib muutus?

15. oktoober 2026

15. oktoobril toimus Tallinnas Avatud Eesti Fondi XXIX Avatud Ühiskonna Foorum „Demokraatia uus hingamine. Kuidas sünnib muutus?“, kus kodanikuühiskonna esindajad ja eksperdid arutlesid demokraatia taastumise võimaluste ning selle ees seisvate ohtude üle. Foorumil jäi kõlama, et demokraatlik muutus on võimalik, kuid selle saavutamine ja hoidmine nõuab järjepidevat tööd.

Foorumi avavestluses arutasid Euroopa Parlamendi liige Daniel Freund ja Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktor Kristi Raik demokraatia taastumise võimalusi Ungari näitel. Raik rõhutas, et kuigi rahvusvaheline surve ja Euroopa Liidu meetmed võivad muutusi toetada, peab otsustav tahe tulema ühiskonnast endast. Freund tõi esile, et demokraatia taastamiseks ei ole üht universaalset lahendust. Olulist rolli mängivad nii poliitilised ja majanduslikud olud kui ka inimeste aktiivsus. Eraldi rõhutati vahetu suhtluse ja kohalike kodanikuvõrgustike tähtsust ning Euroopa Liidu vastutust õigusriigi kaitsmisel.

Esimeses paneelarutelus käsitleti Poola, Ungari ja Tšehhi kogemusi. Ühe keskse järeldusena jäi kõlama, et valimisvõit on alles demokraatliku muutuse algus. Ungari kogemus näitas, kui oluline on kodanike osalemine poliitilistes otsustes ka valimiste vahel. Poola näitel rõhutati, et poliitilisest võimuvahetusest ei piisa ilma sisuliste institutsionaalsete reformideta ning õigusriigi põhimõtteid tuleb järgida ka demokraatia taastamisel. Tšehhi kogemus tõi esile kodanikuühiskonna tugeva koostöö ja mitmekesise rahastuse tähtsuse.

Foorumi teises paneelis keskenduti desinformatsiooni ja digitaalse manipulatsiooni mõjule demokraatiale. Tartu Ülikooli kaasprofessor Maria Murumaa-Mengel rõhutas, et kuigi tehnoloogia areneb, on inimeste mõjutamiseks kasutatavad psühholoogilised võtted suuresti samad mis sajandeid tagasi. Ungari ekspert Péter Krekó tõi esile, et desinformatsiooni levikut soodustavad ühiskondlik polariseerumine ja inimeste varasemad uskumused. Seetõttu võivad ka lihtsad valeväited olla sama mõjusad kui keerukad tehnoloogilised võltsingud. Moldova ajakirjanik Mihhail Sirkeli rõhutas, et valeinfo ümberlükkamisest üksi ei piisa. Oluline on selgitada manipulatsiooni eesmärke ning taastada vahetu suhtlus inimestega, kes on sattunud üha kitsamatesse sotsiaalmeedia infomullidesse.

Foorumi aruteludest jäi kõlama, et demokraatia ei kaitse ennast ise. Selle püsimiseks on vaja tugevaid institutsioone, sõltumatut meediat, aktiivset kodanikuühiskonda ja inimeste valmisolekut ühiskonnaelus kaasa rääkida. Sama oluline on hoida inimestevahelist usaldust ning tugevdada koostööd nii riikide sees kui ka üle Euroopa.

Foorumi arutelusid saab järele vaadata nii eesti kui ka inglise keeles Avatud Eesti Fondi YouTube'i kanalil.

Vaata foorumi fotogaleriid siit. 

Foorumi korraldas Avatud Eesti Fond ning selle toimumist toetasid EMP Vabakonna Fond ja Avatud Ühiskonna Fond.

Programm

12:00-13:00 Registreerimine ja tervituskohv

13:00-13:10 XXIX Avatud Ühiskonna Foorumi avamine, Mall Hellam, Avatud Eesti Fondi juhataja.

13:10-13:40 Avavestlus: miks mõnes riigis demokraatia jätkuvalt nõrgeneb, samal ajal kui teised suudavad taastuda, uueneda ja muutuda vastupidavamaks? Vestlevad Daniel Freund, Euroopa Parlamendi liige (Saksamaa, Rohelised/EFA) ning Kristi Raik, Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktor.

13:40–15:00 I paneel. Demokraatlikust allakäigust demokraatliku muutuseni: Kesk- ja Ida-Euroopa õppetunnid. Arutelu keskendub Kesk-ja Ida-Euroopa erinevatele arenguteedele ning poliitilistele, institutsionaalsetele ja ühiskondlikele tingimustele, mis aitavad demokraatial taastuda ja tugevneda. Erilist tähelepanu pööratakse valimiste, sõltumatu meedia, kodanikuühiskonna ja Euroopa koostöö rollile.

Esineja: Edit Zgut-Przybylska, Poola Teaduste Akadeemia filosoofia ja sotsioloogia instituudi abiprofessor ning Kesk-Euroopa Ülikool demokraatia instituudi teadur; Daniel Freund, Euroopa Parlamendi liige (Saksamaa, Rohelised/EFA); Maciej Nowicki, Helsinki Inimõiguste Fondi juhatuse esimees (Poola), Martin Luhan, Lobbio juhatuse esimees (Tšehhi). 

Moderaator: Neeme Raud, ajakirjanik

15:00–15:30 Kohvipaus

15:30–17:00 II paneel. Demokraatia kaitsmine desinformatsiooni ajastul. Desinformatsioon, tehisintellekt ja digitaalne manipulatsioon mõjutavad üha enam demokraatlikku arutelu. Kodanikuühiskonnal on oluline roll demokraatia ja kodanikuruumi kaitsel ning usaldusväärse inforuumi hoidmisel. Paneelis arutatakse, kuidas saavad kodanikuühiskond, teadlased, ajakirjanikud ja avalik sektor teha koostööd desinformatsiooni ja infomanipulatsiooni vastu ning samal ajal kaitsta avatud ja faktipõhist avalikku arutelu.

Esinejad: Péter Krekó, politoloog, sotsiaalpsühholoog ja desinformatsiooniekspert, Political Capitali tegevjuht (Ungari); Mihhail Sirkeli, ajakirjanik, kodanikuaktivist, inimõiguslane ning sõltumatu meediaportaali Nokta.md asutaja ja peatoimetaja (Moldova); Maria Murumaa-Mengel, Tartu Ülikooli meediauuringute kaasprofessor. 

Moderaator: Neeme Raud, ajakirjanik

17:00 Foorumi lõpetamine

17:00-18:00 Vestlused vabas vormis ja suupisted

NB! Korraldaja jätab endale õiguse teha programmis muudatusi. 

Ürituse toimumist toetavad EMP Vabakonna Fond ja Avatud Ühiskonna Fond.

 

Tehniline info

Foorum toimub Nordic Hotel Forumis konverentsisaalis Sirius. 

Töökeeleks on inglise keel, üritusel on olemas sünkroontõlge eesti keelde. 

Üritus on kutsetega. 

Lisainfo ja meediapäringud: Jete Silva, jete@oef.org.ee

Esinejad

Maria Murumaa-Mengel

Maria Murumaa-Mengel

Meediauuringute kaasprofessor, TÜ ühiskonnateaduste instituut

Maria Murumaa-Mengel (PhD) töötab Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis meediauuringute kaasprofessorina. Tema laiem uurijahuvi fookus on suunatud digiplatvormidel toimuvale kommunikatsioonile ja digikultuurile, teisisõnu sellele, kuidas inimesed veebis, eelkõige sotsiaalmeedias käituvad, infot vahetavad, tähelepanu koondavad jne.

Akadeemiliste uuringute kõrval on Maria hinnatud õppejõud, kes on pälvinud ka 2020. aastal Eesti Vabariigi “Aasta õpetaja” kõrghariduspreemia ning 2025. aastal Eesti Teadusagentuuri peapreemia kategoorias „Parim teaduse ja tehnoloogia populariseerija“.  

Maria koolitab regulaarselt õpetajaid, noorsootöötajaid, lapsevanemaid, raamatukogutöötajaid ja paljusid teisi huvigruppe teemadel, mis ulatuvad pornograafilisest meediasisust kuni sisuloojate fänkondadeni, infoaktivismist sotsiaalmeediapausideni. 

Daniel Freund

Daniel Freund

Euroopa Parlamendi liige Roheliste/Euroopa Vabaliidu (Greens/EFA) fraktsioonis

Daniel Freund on olnud alates 2019. aastast Euroopa Parlamendi liige Roheliste / Euroopa Vabaliidu (Greens/EFA) fraktsioonis. Tema töö keskendub läbipaistvusele, demokraatiale, korruptsioonivastasele võitlusele, õigusriigile ja Euroopa tulevikule. 

Ta on Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjoni (CONT) liige ja Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni koordinaator selles komisjonis ning põhiseaduskomisjoni liige. Samuti on ta kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni asendusliige.

Daniel Freund juhib Roheliste / Euroopa Vabaliidu tööd institutsionaalsete reformide, vastutuse ja demokraatlike kaitsemehhanismide valdkonnas. Ta osales sõltumatu Euroopa Liidu eetikaorgani loomise läbirääkimistel ning on Euroopa Parlamendi parteideülese korruptsioonivastase töörühma kaasesimees. Samuti tegeleb ta sellega, et Euroopa Liidu vahendid oleksid kaitstud pettuste ja korruptsiooni eest ning et neid ei saaks väärkasutada valitsused, kes õõnestavad õigusriigi põhimõtteid. 

 Enne Euroopa Parlamenti valimist juhtis Daniel Freund viis aastat Transparency Internationali Euroopa-suunalist tegevust. Oma karjääri jooksul on ta töötanud Saksamaa välisministeeriumis, Euroopa Liidu delegatsioonis Hongkongis, Deloitte’is ning Prantsusmaa avaliku halduse kõrgkoolis ENA. 

 Ta on õppinud poliitikat, majandust ja õigust Leipzigis, Pariisis ja Washingtonis ning omandanud magistrikraadi avalike suhete erialal Pariisi Poliitikauuringute Instituudis (Sciences Po Paris). 

Mihail Sirkeli

Mihail Sirkeli

Ajakirjanik, meediajuht ja kodanikuaktivist

Mihail Sirkeli on Moldova ajakirjanik, meediajuht ja kodanikuaktivist Gagauusia autonoomsest piirkonnast. Samuti on ta Sõltumatu Ajakirjanduse Assotsiatsiooni president. Tema töö keskendub Gagauusiale, Moldova regionaalpoliitikale, demokraatlikele protsessidele, meediavabadusele ning Venemaa mõjule ja propagandale. 

Sirkeli on sõltumatu venekeelse veebiväljaande Nokta.md asutaja. Nokta.md pakub Moldova venekeelsele publikule uudiseid ja analüüse. Lisaks juhib Sirkeli poliitikateemalisi vestlussaateid „Cost of Freedom“ ja „Nokta Live“.

Enne täielikult ajakirjandusele pühendumist töötas Sirkeli OSCE/ODIHR-i rahvusvahelise valimisvaatlejana ning osales vaatlejana 14 valimisel OSCE piirkonnas. Samuti on ta olnud Moldova riikliku osalusnõukogu liige. 

Neeme Raud

Neeme Raud

Ajakirjanik

Neeme Raud on Eesti üks tuntumaid ja kogenumaid ajakirjanikke, kelle professionaalset teekonda iseloomustavad erakordselt lai silmaring ja rikkalik rahvusvaheline kogemus. Ta oskab näha päevauudiste taga suuremaid seoseid ning vahendada keerulisi teemasid selgelt ja köitvalt. 

Ta on lõpetanud cum laude New Yorgi Ülikooli organisatsioonikäitumise erialal ning omandanud magistrikraadi  Columbia Ülikoolis rahvusvaheliste suhete ja rahvusvahelise ajakirjanduse alal. Tema ajakirjanikutee algas juba 10-aastasena Eesti Raadios ning sellest ajast alates on ta olnud Eesti meediamaastiku lahutamatu osa. Ta on töötanud Eesti Raadios, Toronto ajalehes Vaba Eestlane ja Ameerika Hääles ning olnud ERR-i korrespondent nii USAs kui ka Venemaal.  

 Eesti televaatajatele on ta tuttav muu hulgas „Aktuaalse kaamera“ ja „Välisilma“ saatejuhina, lisaks on ta aastate jooksul teinud arvukalt teisi tele- ja raadiosaateid. Praegu juhib ta saateid “Täistund” ja “Silmast silma” Kanal 2-s ning Kuku Raadios autorisaadet „Neeme Raud. Siin“. 

Neeme Raua tööd on tunnustatud mitmete oluliste autasudega. 2010. aastal pälvis Neeme Valdo Pandi nimelise ajakirjanduspreemia, 2014. aastal tunnustati teda Valgetähe IV klassi teenetemärgiga ning 2024. aastal pälvis ta Kuldmikrofoni. 

Edit Zgut-Przybylska

Edit Zgut-Przybylska

Poola Teaduste Akadeemia filosoofia ja sotsioloogia instituudi dotsent ning Kesk-Euroopa Ülikooli Demokraatia Demokraatia Instituudi teadur

Dr Edit Zgut-Przybylska on Poola Teaduste Akadeemia filosoofia ja sotsioloogia instituudi dotsent ning Kesk-Euroopa Ülikooli Demokraatia Demokraatia Instituudi teadur. Tal on sotsioloogiadoktori kraad, magistrikraad politoloogias ning ta on õppinud ka ajakirjandust. 

Tema uurimistöö keskendub demokraatia tagasilangusele, populismile, mitteformaalsetele praktikatele, demokraatlikele uuendustele, euroskeptitsismile ning Euroopa Liidu rollile demokraatia nõrgenemise pidurdamisel. Tema akadeemilisi töid on avaldanud Palgrave Macmillan ning ajakirjad Problems of Post-Communism, European Politics and Society ja Hague Journal on the Rule of Law. Ta osaleb aktiivselt ka avalikus arutelus ning tema käsitlusi on avaldatud väljaannetes Foreign Policy, POLITICO Europe, German Marshall Fund of the United States ja Visegrad Insight. 

Enne akadeemilist karjääri töötas ta Political Capital instituudis ning ajakirjanikuna mitmes Ungari meediaväljaandes. 

Kristi Raik

Kristi Raik

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) direktor

Kristi Raik (PhD) liitus RKKga 2018. aastal Eesti Välispoliitika Instituudi juhina. Alates 2023. aastast töötas ta RKK asejuhi ja välispoliitika programmi juhina ning 2025. aasta jaanuarist on keskuse direktor. Tema peamised uurimisvaldkonnad on Euroopa julgeolek, strateegiline konkurents Ida-Euroopas, Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika ning Balti riikide ja Soome välis- ja julgeolekupoliitika. 

Raigil on riigiteaduste doktorikraad Turu Ülikoolist ning ta on Turu Ülikooli rahvusvahelise poliitika dotsent. Ta on avaldanud arvukalt teadusartikleid, raporteid ja analüüse Euroopa välis- ja julgeolekupoliitika teemadel. Varem on Kristi Raik töötanud muu hulgas Soome Välispoliitika Instituudis Helsingis ja Euroopa Liidu Nõukogu sekretariaadis Brüsselis.

Lisaks on ta Euroopa Välissuhete Nõukogu (European Council on Foreign Relations, ECFR) nõukogu liige, Euroopa Poliitika Instituudi (Institut für Europäische Politik, IEP) akadeemilise nõukogu liige ja IE Ülikooli (IE Universidad) Globaalse Poliitika Keskuse (GPC) nõuandva kogu liige.  Kristi Raik on kirjutanud ja kaasautorina avaldanud mitmeid käsitlusi Euroopa julgeolekust, Ukraina sõjast, Euroopa julgeolekukorrast ning Euroopa Liidu poliitikast Ukraina suhtes.

Maciej Nowicki

Maciej Nowicki

Helsingi Inimõiguste Fondi juhatuse esimees

Maciej Nowicki on lõpetanud Varssavi Ülikooli õiguse ja halduse teaduskonna. Helsingi Inimõiguste Fondiga (HFHR) on ta seotud alates 1998. aastast. Aastatel 2011–2016 töötas ta HFHR-i juhatuse sekretärina, seejärel juhatuse aseesimehena ning alates 2021. aastast on ta juhatuse esimees. Maciej Nowicki on ühiskondlikult tundliku dokumentaalfilmi valdkonna ekspert ning teinud koostööd paljude rahvusvaheliste dokumentaalfilmifestivalide ja toetusprogrammidega. 

Ta on filmifestivali WATCH DOCS Human Rights in Film International kaasasutaja ning festivali juht 2021. aastani. Samuti oli ta Euroopa platvormi FUTURE DOCS kaasasutaja. Platvorm edendab dokumentaalfilmide tegijate ja inimõiguste kaitsjate koostööd.  Lisaks WATCH DOCSi tegevuse koordineerimisele juhib ta fondi rände- ja kommunikatsiooniosakonna tööd ning tegeleb aktiivselt Poola õigusriigi kriisiga seotud küsimustega. 

 2024. aasta oktoobrist on ta Euroopa Kohtuotsuste Täitmise Võrgustiku (European Implementation Network, EIN) president.

Martin Luhan

Martin Luhan

Lobbio juhatuse esimees

Martin Luhan on Prahas tegutseva vabaühenduse Lobbio juhatuse esimees. Organisatsioon tegeleb avalikes huvides huvikaitsega, et edendada läbipaistvat ja demokraatlikku valitsemist, õigusriigi põhimõtteid ning teisi ühiskondlikult olulisi teemasid. Martin juhib mitmeid organisatsiooni projekte, mille eesmärk on kaitsta demokraatlikke põhimõtteid ja institutsioone.

Martinil on laialdane kogemus avalik-õigusliku meedia valdkonnas. Ta on töötanud Tšehhi Raadio kultuurikanalis Vltava reporteri ja saatejuhina ning Tšehhi Televisioonis saatejuhina. Seejärel liitus ta hea valitsemistava edendava algatusega Rekonstrukce státu, kus koordineeris kampaaniaid ning seisis meedia sõltumatuse ja stabiilse rahastamise, samuti internetivabaduse ja -turvalisuse eest.

Martin elas ja töötas neli aastat Brüsselis. Praegu keskendub ta vabaühenduste arendamisele ja Euroopa Liidu tasandi huvikaitsele, jätkates samal ajal tegevust Tšehhis. Lobbio oli üks esimesi organisatsioone, mis registreeriti Tšehhi ametlikus lobistide registris. Lisaks toetab organisatsioon teisi vabaühendusi huvikaitsetegevuses ning pakub huvikaitseoskuste koolitusi.

Péter Krekó

Péter Krekó

Political Capitali tegevdirektor ja Kesk-Euroopa Ülikooli demokraatia instituudi teadur

Péter Krekó on käitumisteadlane ja desinformatsiooniekspert, kelle uurimistöö keskendub desinformatsiooni uskumise psühholoogilistele põhjustele, selle poliitilistele ja institutsionaalsetele mõjudele, riiklikult toetatud desinformatsioonile ning tõhusatele vastumeetmetele.

Tal on doktorikraad Eötvös Lorándi Ülikoolist ning tema doktoritöö käsitles vandenõuteooriatesse uskumise psühholoogilisi põhjuseid. Krekó on Political Capital Institute’i direktor ja Kesk-Euroopa Ülikooli (CEU) Demokraatia Instituudi teadur. Samuti on ta German Marshall Fund of the United Statesi programmi Engaging Central Europe stipendiaat ning Center for European Policy Analysis’e (CEPA) vanemteadur.

Varem on Krekó olnud PopBacki stipendiaat Cambridge’i Ülikoolis, külalisteadur Viini Humanitaarteaduste Instituudis, stipendiaat IASK-s Kőszegis ning Johns Hopkinsi Ülikooli SAIS Europe’i kaasatud teadur. Samuti on ta töötanud Fulbrighti külalisprofessorina Indiana Ülikoolis.

Krekó juhib ka Ungari desinformatsioonikeskust HDMO-Lakmusz, mis tegutseb Euroopa Komisjoni toetatava Euroopa Digitaalmeedia Vaatluskeskuse (EDMO) võrgustikus.