XXIX Avatud Ühiskonna Foorum. Demokraatia uus hingamine. Kuidas sünnib muutus?
15. oktoober 2026Üle kümne aasta on Euroopa demokraatia üle peetavates aruteludes domineerinud demokraatia taandumise narratiiv. Kesk- ja Ida-Euroopas on desinformatsioon, välismaine sekkumine ja autoritaarsete jõudude mõju üha enam õõnestanud demokraatlikke institutsioone, meediavabadust, kohtusüsteemi sõltumatust ja kodanikuühiskonna tegutsemisruumi. Infoga manipuleerimisest on saanud üks demokraatlike ühiskondade keskseid väljakutseid. See süvendab polariseerumist, vähendab avalikkuse usaldust ja nõrgestab inimeste osalemist demokraatlikes protsessides.
Viimased arengud näitavad siiski, et demokraatia taandumine ei ole paratamatu. Viktor Orbáni kaotus Ungaris pärast 16 aastat võimul olemist ning demokraatlikud arengud Poolas ja Moldovas on seadnud kahtluse alla senised arusaamad juurdunud illiberaalsete režiimide vastupidavusest. Need muutused tõstatavad olulise küsimuse: mis teeb demokraatliku muutuse võimalikuks?
Kas demokraatlikke muutusi käivitavad eelkõige valimised, tugevad institutsioonid või kodanikuühiskonna aktiivsus? Kuidas taastada usaldust demokraatia vastu, suurendada ühiskondade vastupanuvõimet desinformatsioonile ja välisele sekkumisele ning kaitsta sõnavabadust nii, et demokraatlikud väärtused ei satuks ohtu? Milline roll on selles sõltumatul meedial, kodanikuühiskonnal, poliitilisel juhtimisel ja rahvusvahelisel koostööl?
XXIX Avatud Ühiskonna Foorum otsib neile küsimustele vastuseid Kesk- ja Ida-Euroopa kogemuste kaudu. Foorum keskendub tingimustele, mis teevad demokraatliku muutuse võimalikuks, ning uurib, kuidas piirkonna kogemused ja õppetunnid võiksid aidata tugevdada demokraatiat nii Euroopas kui ka laiemalt.
Foorumi eesmärk on välja selgitada, millised poliitilised, institutsionaalsed ja ühiskondlikud tingimused aitavad demokraatial pärast allakäigu perioode taastuda ja tugevneda. Kesk- ja Ida-Euroopa kogemuste põhjal arutatakse, kuidas aitavad demokraatiat kaitsta ja tugevdada ühiskonna vastupanuvõime ning eri valdkondade koostöö ajal, mil kasvavad autoritaarsete jõudude mõju, desinformatsioon, hübriidohud ja tehnoloogiliste muutustega seotud riskid. Probleemide kõrval keskendub foorum praktilistele kogemustele, toimivatele lahendustele ja võimalustele demokraatiat tugevdada.
Programm
12:00-13:00 Registreerimine ja tervituskohv
13:00-13:10 XXIX Avatud Ühiskonna Foorumi avamine
13:10-13:30 Avavestlus: miks mõnes riigis demokraatia jätkuvalt nõrgeneb, samal ajal kui teised suudavad taastuda, uueneda ja muutuda vastupidavamaks? Vestlevad Daniel Freund, Euroopa Parlamendi liige (Saksamaa, Rohelised/EFA) ning Kristi Raik, Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktor.
13.40–15.00 I paneel. Demokraatlikust allakäigust demokraatliku muutuseni: Kesk- ja Ida-Euroopa õppetunnid. Arutelu keskendub Kesk-ja Ida-Euroopa erinevatele arenguteedele ning poliitilistele, institutsionaalsetele ja ühiskondlikele tingimustele, mis aitavad demokraatial taastuda ja tugevneda. Erilist tähelepanu pööratakse valimiste, sõltumatu meedia, kodanikuühiskonna ja Euroopa koostöö rollile.
Esineja: Edit Zgut-Przybylska, Poola Teaduste Akadeemia filosoofia ja sotsioloogia instituudi abiprofessor ning Kesk-Euroopa Ülikool demokraatia instituudi teadur; Daniel Freund, Euroopa Parlamendi liige (Saksamaa, Rohelised/EFA); Maciej Nowicki, Helsinki Inimõiguste Fondi juhatuse esimees (Poola), Martin Luhan, Lobbio juhatuse esimees (Tšehhi).
Moderaator: Neeme Raud, ajakirjanik
15.00–15.30 Kohvipaus
15.30–17.00 II paneel. Demokraatia kaitsmine desinformatsiooni ajastul. Desinformatsioon, tehisintellekt ja digitaalne manipulatsioon mõjutavad üha enam demokraatlikku arutelu. Kodanikuühiskonnal on oluline roll demokraatia ja kodanikuruumi kaitsel ning usaldusväärse inforuumi hoidmisel. Paneelis arutatakse, kuidas saavad kodanikuühiskond, teadlased, ajakirjanikud ja avalik sektor teha koostööd desinformatsiooni ja infomanipulatsiooni vastu ning samal ajal kaitsta avatud ja faktipõhist avalikku arutelu.
Esinejad: Péter Krekó, politoloog, sotsiaalpsühholoog ja desinformatsiooniekspert, Political Capitali tegevjuht (Ungari); Mihhail Sirkeli, ajakirjanik, kodanikuaktivist, inimõiguslane ning sõltumatu meediaportaali Nokta.md asutaja ja peatoimetaja (Moldova); Maria Murumaa-Mengel, Tartu Ülikooli meediauuringute kaasprofessor.
Moderaator: Neeme Raud, ajakirjanik
17:00 Foorumi lõpetamine
17:00-18:00 Vestlused vabas vormis ja suupisted
NB! Foorumi esinejate nimekiri täieneb jooksvalt. Korraldaja jätab endale õiguse teha programmis muudatusi.
Ürituse toimumist toetavad EMP Vabakonna Fond ja Avatud Ühiskonna Fond.
Tehniline info
Foorumi töökeeleks on inglise keel, üritusel on olemas sünkroontõlge eesti keelde.
Üritus on kutsetega.
Lisainfo ja meediapäringud: Jete Silva, jete@oef.org.ee
Esinejad

Maria Murumaa-Mengel
Meediauuringute kaasprofessor, TÜ ühiskonnateaduste instituut
Maria Murumaa-Mengel (PhD) töötab Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis meediauuringute kaasprofessorina. Tema laiem uurijahuvi fookus on suunatud digiplatvormidel toimuvale kommunikatsioonile ja digikultuurile, teisisõnu sellele, kuidas inimesed veebis, eelkõige sotsiaalmeedias käituvad, infot vahetavad, tähelepanu koondavad jne.
Akadeemiliste uuringute kõrval on Maria hinnatud õppejõud, kes on pälvinud ka 2020. aastal Eesti Vabariigi “Aasta õpetaja” kõrghariduspreemia ning 2025. aastal Eesti Teadusagentuuri peapreemia kategoorias „Parim teaduse ja tehnoloogia populariseerija“.
Maria koolitab regulaarselt õpetajaid, noorsootöötajaid, lapsevanemaid, raamatukogutöötajaid ja paljusid teisi huvigruppe teemadel, mis ulatuvad pornograafilisest meediasisust kuni sisuloojate fänkondadeni, infoaktivismist sotsiaalmeediapausideni.

Daniel Freund
Euroopa Parlamendi liige Roheliste/Euroopa Vabaliidu (Greens/EFA) fraktsioonis
Daniel Freund on olnud alates 2019. aastast Euroopa Parlamendi liige Roheliste / Euroopa Vabaliidu (Greens/EFA) fraktsioonis. Tema töö keskendub läbipaistvusele, demokraatiale, korruptsioonivastasele võitlusele, õigusriigile ja Euroopa tulevikule.
Ta on Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjoni (CONT) liige ja Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni koordinaator selles komisjonis ning põhiseaduskomisjoni liige. Samuti on ta kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni asendusliige.
Daniel Freund juhib Roheliste / Euroopa Vabaliidu tööd institutsionaalsete reformide, vastutuse ja demokraatlike kaitsemehhanismide valdkonnas. Ta osales sõltumatu Euroopa Liidu eetikaorgani loomise läbirääkimistel ning on Euroopa Parlamendi parteideülese korruptsioonivastase töörühma kaasesimees. Samuti tegeleb ta sellega, et Euroopa Liidu vahendid oleksid kaitstud pettuste ja korruptsiooni eest ning et neid ei saaks väärkasutada valitsused, kes õõnestavad õigusriigi põhimõtteid.
Enne Euroopa Parlamenti valimist juhtis Daniel Freund viis aastat Transparency Internationali Euroopa-suunalist tegevust. Oma karjääri jooksul on ta töötanud Saksamaa välisministeeriumis, Euroopa Liidu delegatsioonis Hongkongis, Deloitte’is ning Prantsusmaa avaliku halduse kõrgkoolis ENA.
Ta on õppinud poliitikat, majandust ja õigust Leipzigis, Pariisis ja Washingtonis ning omandanud magistrikraadi avalike suhete erialal Pariisi Poliitikauuringute Instituudis (Sciences Po Paris).

Mihail Sirkeli
Ajakirjanik, meediajuht ja kodanikuaktivist
Mihail Sirkeli on Moldova ajakirjanik, meediajuht ja kodanikuaktivist Gagauusia autonoomsest piirkonnast. Samuti on ta Sõltumatu Ajakirjanduse Assotsiatsiooni president. Tema töö keskendub Gagauusiale, Moldova regionaalpoliitikale, demokraatlikele protsessidele, meediavabadusele ning Venemaa mõjule ja propagandale.
Sirkeli on sõltumatu venekeelse veebiväljaande Nokta.md asutaja. Nokta.md pakub Moldova venekeelsele publikule uudiseid ja analüüse. Lisaks juhib Sirkeli poliitikateemalisi vestlussaateid „Cost of Freedom“ ja „Nokta Live“.
Enne täielikult ajakirjandusele pühendumist töötas Sirkeli OSCE/ODIHR-i rahvusvahelise valimisvaatlejana ning osales vaatlejana 14 valimisel OSCE piirkonnas. Samuti on ta olnud Moldova riikliku osalusnõukogu liige.

Neeme Raud
Ajakirjanik
Neeme Raud on Eesti üks tuntumaid ja kogenumaid ajakirjanikke, kelle professionaalset teekonda iseloomustavad erakordselt lai silmaring ja rikkalik rahvusvaheline kogemus. Ta oskab näha päevauudiste taga suuremaid seoseid ning vahendada keerulisi teemasid selgelt ja köitvalt.
Ta on lõpetanud cum laude New Yorgi Ülikooli organisatsioonikäitumise erialal ning omandanud magistrikraadi Columbia Ülikoolis rahvusvaheliste suhete ja rahvusvahelise ajakirjanduse alal. Tema ajakirjanikutee algas juba 10-aastasena Eesti Raadios ning sellest ajast alates on ta olnud Eesti meediamaastiku lahutamatu osa. Ta on töötanud Eesti Raadios, Toronto ajalehes Vaba Eestlane ja Ameerika Hääles ning olnud ERR-i korrespondent nii USAs kui ka Venemaal.
Eesti televaatajatele on ta tuttav muu hulgas „Aktuaalse kaamera“ ja „Välisilma“ saatejuhina, lisaks on ta aastate jooksul teinud arvukalt teisi tele- ja raadiosaateid. Praegu juhib ta saateid “Täistund” ja “Silmast silma” Kanal 2-s ning Kuku Raadios autorisaadet „Neeme Raud. Siin“.
Neeme Raua tööd on tunnustatud mitmete oluliste autasudega. 2010. aastal pälvis Neeme Valdo Pandi nimelise ajakirjanduspreemia, 2014. aastal tunnustati teda Valgetähe IV klassi teenetemärgiga ning 2024. aastal pälvis ta Kuldmikrofoni.

Edit Zgut-Przybylska
Poola Teaduste Akadeemia filosoofia ja sotsioloogia instituudi dotsent ning Kesk-Euroopa Ülikooli Demokraatia Demokraatia Instituudi teadur
Dr Edit Zgut-Przybylska on Poola Teaduste Akadeemia filosoofia ja sotsioloogia instituudi dotsent ning Kesk-Euroopa Ülikooli Demokraatia Demokraatia Instituudi teadur. Tal on sotsioloogiadoktori kraad, magistrikraad politoloogias ning ta on õppinud ka ajakirjandust.
Tema uurimistöö keskendub demokraatia tagasilangusele, populismile, mitteformaalsetele praktikatele, demokraatlikele uuendustele, euroskeptitsismile ning Euroopa Liidu rollile demokraatia nõrgenemise pidurdamisel. Tema akadeemilisi töid on avaldanud Palgrave Macmillan ning ajakirjad Problems of Post-Communism, European Politics and Society ja Hague Journal on the Rule of Law. Ta osaleb aktiivselt ka avalikus arutelus ning tema käsitlusi on avaldatud väljaannetes Foreign Policy, POLITICO Europe, German Marshall Fund of the United States ja Visegrad Insight.
Enne akadeemilist karjääri töötas ta Political Capital instituudis ning ajakirjanikuna mitmes Ungari meediaväljaandes.

Kristi Raik
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) direktor
Kristi Raik (PhD) liitus RKKga 2018. aastal Eesti Välispoliitika Instituudi juhina. Alates 2023. aastast töötas ta RKK asejuhi ja välispoliitika programmi juhina ning 2025. aasta jaanuarist on keskuse direktor. Tema peamised uurimisvaldkonnad on Euroopa julgeolek, strateegiline konkurents Ida-Euroopas, Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika ning Balti riikide ja Soome välis- ja julgeolekupoliitika.
Raigil on riigiteaduste doktorikraad Turu Ülikoolist ning ta on Turu Ülikooli rahvusvahelise poliitika dotsent. Ta on avaldanud arvukalt teadusartikleid, raporteid ja analüüse Euroopa välis- ja julgeolekupoliitika teemadel. Varem on Kristi Raik töötanud muu hulgas Soome Välispoliitika Instituudis Helsingis ja Euroopa Liidu Nõukogu sekretariaadis Brüsselis.
Lisaks on ta Euroopa Välissuhete Nõukogu (European Council on Foreign Relations, ECFR) nõukogu liige, Euroopa Poliitika Instituudi (Institut für Europäische Politik, IEP) akadeemilise nõukogu liige ja IE Ülikooli (IE Universidad) Globaalse Poliitika Keskuse (GPC) nõuandva kogu liige. Kristi Raik on kirjutanud ja kaasautorina avaldanud mitmeid käsitlusi Euroopa julgeolekust, Ukraina sõjast, Euroopa julgeolekukorrast ning Euroopa Liidu poliitikast Ukraina suhtes.

Péter Krekó
Political Capitali tegevdirektor ja Kesk-Euroopa Ülikooli demokraatia instituudi teadur
Péter Krekó on käitumisteadlane ja desinformatsiooniekspert, kelle uurimistöö keskendub desinformatsiooni uskumise psühholoogilistele põhjustele, selle poliitilistele ja institutsionaalsetele mõjudele, riiklikult toetatud desinformatsioonile ning tõhusatele vastumeetmetele.
Tal on doktorikraad Eötvös Lorándi Ülikoolist ning tema doktoritöö käsitles vandenõuteooriatesse uskumise psühholoogilisi põhjuseid. Krekó on Political Capital Institute’i direktor ja Kesk-Euroopa Ülikooli (CEU) Demokraatia Instituudi teadur. Samuti on ta German Marshall Fund of the United Statesi programmi Engaging Central Europe stipendiaat ning Center for European Policy Analysis’e (CEPA) vanemteadur.
Varem on Krekó olnud PopBacki stipendiaat Cambridge’i Ülikoolis, külalisteadur Viini Humanitaarteaduste Instituudis, stipendiaat IASK-s Kőszegis ning Johns Hopkinsi Ülikooli SAIS Europe’i kaasatud teadur. Samuti on ta töötanud Fulbrighti külalisprofessorina Indiana Ülikoolis.
Krekó juhib ka Ungari desinformatsioonikeskust HDMO-Lakmusz, mis tegutseb Euroopa Komisjoni toetatava Euroopa Digitaalmeedia Vaatluskeskuse (EDMO) võrgustikus.

Maciej Nowicki
Helsingi Inimõiguste Fondi juhatuse esimees
Maciej Nowicki on lõpetanud Varssavi Ülikooli õiguse ja halduse teaduskonna. Helsingi Inimõiguste Fondiga (HFHR) on ta seotud alates 1998. aastast. Aastatel 2011–2016 töötas ta HFHR-i juhatuse sekretärina, seejärel juhatuse aseesimehena ning alates 2021. aastast on ta juhatuse esimees. Maciej Nowicki on ühiskondlikult tundliku dokumentaalfilmi valdkonna ekspert ning teinud koostööd paljude rahvusvaheliste dokumentaalfilmifestivalide ja toetusprogrammidega.
Ta on filmifestivali WATCH DOCS Human Rights in Film International kaasasutaja ning festivali juht 2021. aastani. Samuti oli ta Euroopa platvormi FUTURE DOCS kaasasutaja. Platvorm edendab dokumentaalfilmide tegijate ja inimõiguste kaitsjate koostööd. Lisaks WATCH DOCSi tegevuse koordineerimisele juhib ta fondi rände- ja kommunikatsiooniosakonna tööd ning tegeleb aktiivselt Poola õigusriigi kriisiga seotud küsimustega.
2024. aasta oktoobrist on ta Euroopa Kohtuotsuste Täitmise Võrgustiku (European Implementation Network, EIN) president.

Martin Luhan
Lobbio juhatuse esimees
Martin Luhan on Prahas tegutseva vabaühenduse Lobbio juhatuse esimees. Organisatsioon tegeleb avalikes huvides huvikaitsega, et edendada läbipaistvat ja demokraatlikku valitsemist, õigusriigi põhimõtteid ning teisi ühiskondlikult olulisi teemasid. Martin juhib mitmeid organisatsiooni projekte, mille eesmärk on kaitsta demokraatlikke põhimõtteid ja institutsioone.
Martinil on laialdane kogemus avalik-õigusliku meedia valdkonnas. Ta on töötanud Tšehhi Raadio kultuurikanalis Vltava reporteri ja saatejuhina ning Tšehhi Televisioonis saatejuhina. Seejärel liitus ta hea valitsemistava edendava algatusega Rekonstrukce státu, kus koordineeris kampaaniaid ning seisis meedia sõltumatuse ja stabiilse rahastamise, samuti internetivabaduse ja -turvalisuse eest.
Martin elas ja töötas neli aastat Brüsselis. Praegu keskendub ta vabaühenduste arendamisele ja Euroopa Liidu tasandi huvikaitsele, jätkates samal ajal tegevust Tšehhis. Lobbio oli üks esimesi organisatsioone, mis registreeriti Tšehhi ametlikus lobistide registris. Lisaks toetab organisatsioon teisi vabaühendusi huvikaitsetegevuses ning pakub huvikaitseoskuste koolitusi.