LMC 2026: Garry Kasparov ja Jill Dougherty

16. mail toimus Avatud Eesti Fondi ja Lennart Meri konverentsi koostöös konverentsi kõrvalüritus “Voices of Freedom Outside the Kremlin Walls: Garry Kasparov and Jill Dougherty”. Vestlesid Vaba Venemaa Foorumi kaasasutaja Garri Kasparov ning Georgetowni ülikooli õppejõud ja CNNi kommentaator Jill Dougherty.

Opositsionäär ja malegeenius Garry Kasparov ning CNNi kaasautor Jill Dogherty vestlesid sellest, milline Venemaa eksisteerib väljaspool Kremli müüre, kuidas peaks vaba maailm Venemaad mõistma ning mida tuleb teha, et Venemaa agressioon ei jääks korduma.

Garry Kasparovi peamine mõte kõlas väga selgelt – Ukraina peab võitma ja Venemaa peab kaotama. Mitte üksnes Ukraina vabaduse pärast, vaid ka selleks, et Venemaal endal oleks üldse võimalik muutuda. Kasparovi sõnul on Euroopa Venemaa suhtes liiga kaua soovmõtlemisse kinni jäänud. 

„Kui Ukraina ei võida sõda, ei muutu Venemaal midagi. Venemaa tuleb Ukrainast välja lüüa,“ rõhutas ta. „Kõik, mis ei aita Ukrainal sõda võita, on kasutu.“ See tähendab, et Ukrainale abi andmine on Euroopa enda julgeoleku küsimus. Kasparovi sõnul on Ukraina juba Euroopat kaitsnud: „Kui Ukrainat ei oleks, ei räägiks me praegu siin Tallinnas.“

Tema hinnangul ei pea Kreml sõda ainult Ukraina vastu. See on sõda Euroopa, demokraatia ja kogu vaba maailma vastu. Putin on oma eesmärkidest rääkinud juba aastaid ja Kasparovi sõnul ei olnud probleem selles, et lääs ei teadnud, vaid selles, et lääs ei tahtnud kuulata. „Juba pärast Gruusiat oli selge, et järgmine sihtmärk on Ukraina; pärast Krimmi oli selge, et kaalul on kogu Ukraina,“ rääkis Kasparov. „Sõda on muutunud režiimi hapnikuks. Ja sõda kestab nii kaua, kuni Putinil on selleks ressursse, sest diktaatoritele ei andestata kaotatud sõdu.“

Arutelu käigus tõstatas president Toomas Hendrik Ilves küsimuse sellest, mida peaks Euroopa Liit tegema Venemaaga pärast seda, kui Venemaa on sõja kaotanud? Kasparovi vastus oli, et me ei saa alustada lõpus – kõigepealt peab Ukraina võitma. Tema sõnul on lääs juba korra teinud vea, eeldades, et kommunismi lõpp tähendab automaatselt liberaalse demokraatia sündi, aga nii ei olnud. Ja järgmise Venemaa suhtes ei tohi korrata sama naiivsust.

Kasparov rõhutas, et Putini lahkumisest üksi ei piisa. Kui Venemaa ühiskond ei loobu impeeriumiihalusest, ei muutu sisuliselt midagi: „Me peame veenma Venemaa valijaid, et impeerium on surnud. Venelased ei pruugi demokraatiat ja selle väärtusi kunagi südamega omaks võtta, aga võib-olla teevad nad seda kõhuga.“ 

„Kolm aastakümmet on Euroopa Venemaa osas eelistanud mugavust selgusele. Selle hinnaks on täna täiemahuline sõda Euroopa pinnal,“ võttis arutelu kokku Avatud Eesti Fondi juht Mall Hellam. „Kasparovi sõnum oli selge: Venemaa probleemi ei saa lahendada kompromissidega autoritaarsuse arvelt. Vaja on realistlikku ja väärtuspõhist strateegiat, mis mõistab Kremli imperialistlikku olemust ning toetab neid vabaduse hääli, kes tegutsevad väljaspool süsteemi.“

„Tõeline julgus tähendab valmisolekut näha ohtu sellisena, nagu see on, ja kaitsta demokraatiat enne, kui hind veelgi kasvab,“ lisas Hellam. „Kui Venemaa peab sõda Ukraina, Euroopa ja vaba maailma vastu, siis ei saa meie vastus olla kõhklus ega väsimus. Meie vastus peab olema selgus, tugevus ja järjekindel toetus Ukrainale kuni võiduni.“