Päevakajaline

Ahmed Rashid: Põgenikud ei too endaga kaasa ISIS-e ideoloogiat

Tallinnas Avatud Ühiskonna Foorumil esinenud Pakistani ajakirjanik Ahmed Rashid ütles, et käesolev põgenikekriis ei too endaga Euroopasse ISISe ideoloogiat, sest need inimesed soovivad ISISe eest hoopis põgeneda. Praeguse põgenikelaine pani liikuma Süüria naaberriikides asuvate laagrite elutingimuste halvenemine. Kriisi juured peituvad aga tema hinnangul Iraagi sõjas.

Rashidi sõnul on enamik põgenikest pärit Süüriast ja Iraagist. Tema sõnul ei ole rahvusvaheline kogukond viie aasta jooksul teinud mitte midagi selleks, et sealseid sõdasid lõpetada.

Rashid ütles, et käesolev migratsioonikriis erineb varasematest selle poolest, et mitmed sõja eest põgenevad inimesed on keskklassi perekonnad. Seetõttu on tema sõnul näha pagulaste seas inimesi, kes valdavad inglise keelt, on hästi riides ja kasutavad moodsaid nutitelefone.

Ta rääkis, et praegune ränne sai alguse suuresti sellest, et naaberriikides asuvates põgenikelaagrites halvenesid elutingimused ning mitmete heategevus- ja humanitaarorganisatsioonide finantseerimine kahanes kuni 30 protsenti.

Teine põhjus oli see, et põgenike laagrites olevaid koole hakati sulgema. See on Rashidi sõnul põhiline keskklassi argument Euroopasse suundumiseks.

Iraagi sõda - kõigi vigade ema

Rashidi sõnul on käesolev kriis tekkinud hooletusse jätmisest Lääneriikide poolt.

"Kriis sai alguse 2003. aastal, kui Ameerika Ühendriigid Iraaki tungisid. See on rahvusvahelise kogukonna poolt kõigi vigade ema," lausus ta.

Rashidi sõnul on president Barack Obama end migratsioonikriisist täielikult distantseerinud. "Ta pole isegi sellega seoses korralikku avaldust teinud ja ühendriigid on suurendanud vastuvõetavate pagulaste arvu ainult natukene."

Rashid ütles, et ka Euroopa riigid ei ole Lähis-Ida konfliktide lahendamiseks piisavalt panustanud ja Süürias on olukord väga keeruline.

"Venemaa ja Iraan toetavad Assadit. Saudi-Araabia ja Ameerika Ühendriigid toetavad erinevaid opositsiooniliikumisi. Samas ei soovi ameeriklased Assadit rünnata, araablased aga soovivad," rääkis Rashid.

Põgenetakse ka ISIS-e eest

Paljusid sunnib põgenema ka ISIS, mis Rashidi sõnul on islamimaailma suurim väljakutse pärast kolonialismi.

"Need põgenikud põgenevad ISIS-e eest. Nad ei taha ISISest kuuldagi. Nad ei taha, et nende lapsed ISIS-t pooldaksid. Need moslemid ei too endaga Euroopasse kaasa ISISe ideoloogiat, need moslemid aitavad loodetavasti Euroopal ISIS-ega hakkama saada. Nad võiksid mõjutada juba Euroopas elavaid moslemeid ISIS-t eemale tõugata," arvas ta.

Euroopa suurim probleem on see, et pärast teist maailmasõda võtsid mitmed Euroopa koloniaalvõimud oma endistest kolooniatest riiki moslemitest tööjõudu ja nende riikide integratsioonipoliitika kukkus läbi. Seetõttu on tema sõnul ka mitmed Euroopas elavad moslemid radikaliseerunud ja ISIS-ega liitunud. Positiivne muutus integratsioonis toimus tema sõnul pärast 11. septembri terrorirünnakuid.

Rashid soovis rõhutada, et ISIS ei ole islam. "Mitte ükski religioon maailmas ei luba naiste vägistamist, sunnitud abielu noorte tüdrukutega, mittemoslemitest vähemuste tapmist ja kultuuriväärtuste hävitamist," lausus Rashid.

"ISIS on kohutav moodustis. See on mitmete sündmuste ja valearvestuste tulemus, milles on süüdi nii Araabia riikide liidrid kui ka Lääneriigid, eriti Ameerika Ühendriigid."

Rashid märkis, et ISISe vastu peaks astuma terve maailm, sest see mõjutab tervet maailma.

Mošee ehitamine on viimane asi

Eesti olukorrast rääkides ütles ajakirjanik, et pagulaste vastu võtmiseks peaks Eesti looma sellise integratsioonipoliitika, mis on just Eestile sobilik ja mitte vaatama kogu aeg Euroopa poole. Rashid viitas, et seni ei ole Eesti eriti hästi veel ka venelaste ühiskonda integreerimisega hakkama saanud. "Integratsiooni küsimus on aga pagulaste vastuvõtmisel väga oluline. Just sellele tuleks praegu mõelda."

Rashid rääkis, et näiteks arutelu, kuhu tuleks ehitada mošee, on hetkel viimane asi, millele tuleks mõelda.

"Kõige tähtsam on see, kuidas õpetada pagulastele ja nende lastele selgeks eesti keel. Millistesse koolidesse neid saata ja kuidas koolitada nendega tegelema hakkavaid õpetajaid. Samuti see, millised on nende väljavaated tööturul," leidis Rashid.

"Kõige tähtsamad teemad saavad olema sotsaalsed, poliitilised ja majanduslikud, mitte aga usulised," lisas ta. 

Artikli originaal pärineb ERRi uudisteportaalist.