Päevakajaline

Euroopa fonde teeb ärevaks välisrahastuse negatiivne sildistamine Venemaal

Euroopa Fondide Keskust, mis koondab nii avalikes huvides tegutsevaid kui ka eraettevõtete loodud heategevuslikke sihtasutusi Euroopa Liidust ja kaugemalt, teevad ärevaks hiljutised kolmandat sektorit mõjutavad arengud Venemaal. Avalikus pöördumises taunib keskus välisrahastuse saajate negatiivset sildistamist välisagentideks.

Nädalavahetusel Kopenhaagenis lõppenud Euroopa Fondide Keskuse (EFC) kohtumisel valminud ühispöördumises leiti, et toetuse saajate negatiivne sildistamine välisagentideks, mis tuleneb otseselt eelmisel aastal Venemaa kodanikuühendusi puudutavates seadustes tehtud muudatustest, pärsib rahvusvahelist koostööd ja õõnestab sealsete kodanikuühenduste mainet.

„Euroopa fondide sektor on viimastel aastakümnetel märkimisväärselt kasvanud ja rahvusvahelisemaks muutunud. Osa meie missioonist on toetustegevused teistes riikides. Oleme veendunud, et heategevuslike annetuste liikumine ühest riigist teise peaks olema lihtne ning meie partnerid peaksid olema vabad hirmust võimalike negatiivsete tagajärgede pärast,“ seisab pöördumises.

„Filantroopia on teinud Venemaal viimastel aastatel järjekindlaid edusamme ja andnud märkimisväärse panuse Venemaa ühiskonda. Positiivsete arengute seas on sektori oluline kasv, maksusoodustuste loomine eraisikute annetustele ning kasvav koostöö valitsuse, kodanikuühenduste ja ärisektori vahel läbi avatud valitsemise põhimõtete. 2011. aastal Vene Föderatsiooni Ühiskondliku Koja korraldatud konverentsil oli EFC-l võimalus tutvuda heategevusega Venemaal ning vahetada ideid ja arvamusi Vene fondide, kodanikuühenduste ja võimuesindajatega. Selles mõttevahetuses joonistus selgelt välja meie ühine toetus filantroopiat soodustava läbipaistva ja vastutustundliku keskkonna edendamisele.

Sellest hoolimata oleme sügavalt mures hiljutiste muudatuste pärast kodanikuühenduste tegevust korraldavates seadustes. Need muudatused lõid „välisagendina“ tegutseva kodanikuühenduse mõiste, millega viidatakse ühendustele, kes saavad rahastust välismaalt ja osalevad Venemaal poliitilistes tegevustes.

Samal ajal, kui avalikes huvides tegutsevate organisatsioonide parteipoliitilise tegevuse piiramine on laialt aktsepteeritud, näitavad hiljutised juhtumid, et terminit „poliitiline aktiivsus“ tõlgendatakse Venemaa seadusandluses väga laialt. Seega piirab seadus ka organisatsioone, kes ei vii ellu parteipoliitilisi tegevusi. Enamgi veel, välisrahastuse saajate negatiivne sildistamine „välisagentideks“ häbimärgistab neid organisatsioone ja õõnestab nende väärtuslikku tööd,“ rõhutatakse pöördumises.

EFC ja tema liikmed soovivad 2011. aastal alanud dialoogi ja heade praktikate vahetuse jätkumist ning kutsuvad Venemaa võimuesindajaid üles loobuma barjääride püstitamisest sellele väärtuslikule tööle, mida kodanikuühendused Venemaal teevad.

1989. aastal loodud Euroopa Fondide Keskus koondab nii avalikes huvides tegutsevaid kui ka eraettevõtete loodud heategevuslikke sihtasutusi Euroopa Liidust ja kaugemalt. Eestist kuulub keskuse 231 liikme hulka Avatud Eesti Fond.

Pöördumise täisteksti on võimalik lugeda EFC kodulehel.