Home

„Hängamine“ mõjutab noorte aktiivsust ja teadmisi

13.04.2006

Tallinn, 13.04.06 – Täna esitletud uuring näitab, et “hängimisel” on negatiivne mõju nii noorte teadmistele kui demokraatlikele hoiakutele. Noorte hoiakuid käsitlevast uuringust selgus veel, et kuigi suuremate teadmistega lapsed on tolerantsemad, ei mõjuta õpitulemused nende valmisolekut teisi aidata.

1999 ning 2005 läbi viidud uuringu andmetel on hilja õhtul sõpradega väljasolekul negatiivne mõju nii teadmistele kui demokraatlikele hoiakutele. Uuringu juhi, Tallinna ülikooli õppejõud Anu Tootsi sõnul on probleem laiem kui kaubanduskeskustes aega veetvad teismelised, paistes kõige teravamalt välja maanoorte puhul.

“Maakoolid vajaksid üldse poliitikutelt palju rohkem tähelepanu”, ütles Toots. “Siiski pole teaduse ülesandeks sättida koole pingeritta või kedagi häbiposti panna. Me tahame näidata, kus on probleemid ja anda poliitikakujundajatele nõu nende lahendamiseks”, lisas ta. Tootsi sõnul on oluliselt enam vaja pakkuda maakoolide õpetajatele koolitus- ja enesetäiendamise võimalusi.

"Tänased hariduspoliitika üle otsustajad peaksid nii õppekavade kui õpetajakoolituse kaudu pöörama tunduvalt suuremat tähelepanu sellele, kuidas kool saaks kujundada sotsiaalselt aktiivseid ja ühiskonnaelus kaasa rääkivaid inimesi" lausus Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellam. Hetkel toimuv õppekavade korrastamise protsess, milles ka Avatud Eesti Fond osaleb, annab hea võimaluse seda teha, lisas ta.

Uuringu andmetel mõjutab teadmiste tase suhtumist demokraatiasse tervikuna positiivselt. Samas pole suuremate teadmistega lapsed teistest rohkem valmis ise asjadesse sekkuma. Kohati on tendents isegi vastupidine – heategevuses tahavad kõige enam osaleda nõrkade õpitulemustega lapsed, selgub uuringust.

Muu hulgas selgub ka, et Eesti majandusedu on avaldanud olulist mõju teismeliste, eriti vene koolide õpilaste hoiakutele. Noorte isamaalisus seevastu pole üldjoontes muutunud, kuigi vene noori tõmbab Euroopa üha enam kui nende praegune kodupaik Eesti.

Analüüsiti ligi 6000 14-16-aastast õpilase arvamusi. Tegemist oli IEA 1999 aasta uuringu Eesti-sisese kordusküsitlusega, mis võimaldab ka mõõta aastatega toimunud muutusi teismeliste hoiakutes.

Uuringu tellijaks ja toetajaks olid Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ning Haridus- ja Teadusministeerium, levitamisele aitab kaasa ka Avatud Eesti Fondi Balti-Ameerika Partnerlusprogramm. Uuringu läbiviijaks oli Tallinna Ülikool, projektijuht Anu Toots.

Uuringu raporti leiate siit ning lühikokkuvõtte siit.

Lisainfo:
Anu Toots
Uuringu juht
55 20 893
anu.toots@tlu.ee  

Annika Remmel
Kodanikuhariduse programmi koordinaator
Balti-Ameerika Partnerlusprogramm
Avatud Eesti Fond
6313791
5281498
annika@oef.org.ee  
www.bapp.ee

Avatud Eesti Fond (AEF) on heategevuslik valitsusväline sihtasutus, mis arendab avatud ühiskonda Eestis ja mujal.