Kalle Muuli: Sorosi õhulend
Soovitame lugeda Kalle Muuli kirjutist laupäevasest (01.11.2014) Postimehest. Saate teada, kuidas muutis 24. oktoobril Tartu lennuväljakul maandunud lennuk ja sellest välja astunud mees Eesti saatust.
Sorose õhulend
Veerand sajandit tagasi maandus Tartus väliskülalistega lennuk, mis pani kihama kogu linna. Mitte sellepärast, et Tartu oli Nõukogude pommituslennukite üksuse tõttu olnud ligi pool sajandit välismaalastele suletud linn. 1989. aasta sügisel käis Tartus turiste juba palju ja Ülenurme lennuväli oli isegi juba paari välismaist transpordilennukit näinud.
Kõneainet pakkus hoopis see, et õhusõitu kasutas Tartu külastamiseks multimiljonär George Soros. Rõhutamaks oma sõltumatust, ei lennanud ta Moskva kaudu nagu tavaks, vaid rentis lennufirmalt Aeropol väikelennuki ja sõitis 24. oktoobril 1989 Eestisse Poolast. Tartlaste jaoks oli Sorose õhudessant tähtis sümbol, sest Raadilt pidevalt startivad ja maanduvad sõjalennukid alandasid põhjamaade üht vanimat ülikoolilinna.
Soros oli juba asutanud heategevusfondid oma kunagisel kodumaal Ungaris (1984) ja Moskvas (1987). Sidemed Eesti ja teiste Balti riikide poliitikute ja majandusinimestega lõi ta samuti oma Moskva heategevusfondi kaudu. Selleks kasutas ta ära 1989. aasta kevadel kokku tulnud NSV Liidu rahvasaadikute kongressi. Naiivne oleks muidugi arvata, et rahvasaadikute elukohas Moskva hotellis võis midagi toimuda KGB teadmata, aga just seal, noore majandusteadlase Ivar Raigi hotellitoas toimus Sorose esimene salakohtumine Eesti esindajatega.
Mõni kuu hiljem kohtus Raig Sorosega juba Horvaatias Dubrovnikus, kus Soros korraldas Ida-Euroopa rahvaste suveülikoole. Naastes asutas Raig Sorose fondi algatusrühma, kuhu kuulusid professor Juri Lotman, luuletaja Jaan Kaplinski, akadeemik Richard Villems, füüsik Jaak Lippmaa, majandusteadlane Raoul Üksvärav jt.
Fondi esimene tegevdirektor Mall Hellam, kes siiani ametis, sattus sellesse seltskonda pooljuhuslikult kui Raigi tuttav, kes oskas ungari keelt. Kuna Raigi esimene abikaasa oli ungarlanna, oli abielu registreerimiseks vaja ungari keele tõlki ja nii Hellam Raigiga tuttavaks saigi.
Aga ilmselt oleks Soros Hellamini jõudnud ka teistkaudu. Ilma et sel oleks Eesti algatusrühmaga üldse pistmist olnud, helises ühel 1989. aasta sügisõhtul Hellami ühetoalises korteris Tallinnas Kunderi tänavas telefon ja operaator teatas, et kohe tuleb kaugekõne New Yorgist. Helistajaks oli Sorose parem käsi Anthony Richter, kes teatas, et Soros otsib endale Eestisse usaldusväärset esindajat ja ungari tuttavad olid soovitanud selleks just Hellamit.
Fondi algatusrühm käis majandusteadlase Erik Tergi eestvedamisel koos Tallinnas Laial tänaval Tuleviku-uuringute instituudi ruumides. Esimese tööna koostati Sorosele loetelu ettevõtmistest, mida võiks rahastada. Kui Soros neid ettepanekuid 1989. aasta oktoobri lõpus Eestisse arutama tuli, polnud võõrustajate fantaasiatel otsa ega äärt. Marju Lauristin näiteks arvas, et Sorose rahaga võiks teha Tartust ülemaailmse kultuurikeskuse.
Avatud Eesti Fondi asutamiskoosolek toimus Tallinnas Olevimäel kultuurifondi saalis 19. aprillil 1990. Fondi algkapitaliks oli 100 000 dollarit pluss 500 000 rubla. Esimese aasta eelarve oli miljon dollarit. Tol ajal oli see väga suur summa. Dollareid toodi Sorose Moskva fondist kohvriga, sest välisvaluutat ei saanud pangas üle kanda.
Fondi üks esimesi ettevõtmisi oli kümne taluniku saatmine õppereisile USAsse Minnesota osariiki. Ka edaspidi kulus suur osa eelarvest õppe- ja teadusreiside rahastamiseks. Kuid peagi võeti ette juba hulga vägevamaid projekte. Sorose rahaga on Eestis loodud meie mõlemad rahvuslikud uhkused, nii esimene internetiühendus koos hilisemate arvukate avalike internetipunktidega kui ka geenitehnoloogia. 1992. aastal asutati Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus ja 1994. aastal hakkas ilmuma filosoofiakirjanduse sari «Avatud Eesti raamat».
Soros rõhutas 1989. aastal esmakordselt Eestit külastades, et ta tahab teha asju, mis maksavad vähe, kuid on suure mõjuga. See on tal ka õnnestunud. Avatud Eesti Fond on veerand sajandi jooksul kulutanud umbes 40 miljonit eurot, kuid selle mõju Eesti arengule on hindamatu.