#kuidasmekestame fotonäitus kõnetab Kagu-Eestit läbi rahvastikumuutuste

Püve rändas eelmisel aastal kaameraga mööda Eestit ringi ja püüdis pildile selle, kuidas mõjutavad rahvastikumuutused juba täna inimeste argielu. Näitus püstitab küsimuse, kuidas ja kellega koos me järgmised 100 aastat kestame.

“Kohad, mis asuvad suurtest keskustest eemal, elavad teatavas mõttes justkui "teises maailmas". Olin väga südamest ja positiivselt üllatunud, millise eluterve ja konstruktiivse ellusuhtumise ja hoiaku need inimesed, kes neis paigus elavad ja seda elu veavad, on säilitanud. Kuigi inimeste elu ei pruugi olla lihtne, siis selle asemel, et mõelda, mis hääbub või mida meil ei ole, lihtsalt tegutsetakse,” ütles Birgit Püve.

Fotonäituse avamisel said kõik kohaletulnud testida oma teadmisi Eesti rahvastiku vähenemisega seotud probleemide osas. Põlva inimesed arutasid näituse avamisel koos eelarvamuste ja hirmude üle, mis sageli muudavad Eesti ja eestimaalaste kestmajäämise teemalised arutelud emotsionaalseks ning lahenduste leidmise keerukaks.

Kohaliku sädeinimese Indrek Sarapuu sõnul andis arutelu talle kinnituse, et  väga erineva ilmavaate ja maailmatunnetusega kogukonna liikmed saavad omi mõtteid edukalt edastada ja ka ühisosa leida. Põlvat nimetas ta selle koha pealt musternäidiseks. “Meie kogukond on karastunud, meil on aastatega välja kujunenud positsioonid ja hoiakud, mis alul olid ehk ehmatavadki, kuid nüüdseks on need tasandunud. Võitluse tulemusena oleme karastunud ja seetõttu me ei karda enam üksteist ega teineteise mõtteid,” tõdes ta. ”Kui kõik pingutavad ja ei anna alla, ei kao meie kogukonnad ega meie kultuur mitte kuhugi. Ning kui toimub dialoog, milles ühe enam omaga kokku kasvame, siis seda kindlamalt suudame lõimida nii tagasitulijaid kui mujalt-tulijaid; neid endi hulka haarata. Inimesed on tegelikul head ja kui tõeline hirm kriisi ees on käes, asutakse asju mõistusega võtma,” ütles Sarapuu.

“Enim üllatas inimesi, kui mitmekesine Eesti juba täna oma 180 rahvuse esindajaga on ja et enamus siia elama asunud sisserändajatest väljastpoolt Euroopa Liitu on tippspetsialistid, oskustöölised või juhid. Samas oldi üsna teadlikud sellest, et ainuüksi rahaliste toetuste najal meil sündimust suurendada ei ole võimalik ning vajalik on mitmekülgne lähenemine nii poliitikameetmete kui ühiskonna suhtumise tasandil,” rääkis kohapeal toimunud mälumängust selle läbi viinud ja edasist arutelu juhtinud Noored Kooli õpetaja ja haridusinnovaator Jüri Käosaar.

Põlva abivallavanem Janika Usin lisas, et rahvastikustatistikal ja -trendidel hoitakse vallas otsuste tegemisel ikka silm peal. “Ent neid teemasid on oluline ka koos kogukonna liikmetega arutada ja mõtestada. Näitus ise on visuaalselt väga kõnekas ja aitab probleemistikku paremini avada”, lausus Usin.

"Paljud ühiskonna- ja kultuurisündmused toimuvad Tallinnas või suuremates linnades, jäädes kaugematele kohtadele kättesaamatuks. #kuidasmekestame on korraga nii peegeldus tegelikkusest kui ka kutse ärgitada mõtlema, mis saab Eesti erinevatest paikadest madala sündimuse ja muutuva tööjõuturu tingimustes. Ühest kaunimast, aga rahvastikutrendide osas süngemast piirkonnast Kagu-Eestist on hea alustada näituse teekonda  Eesti erinevatesse piirkondadesse," märkis näituse üks algatajatest, Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellam.

Näitust saab Põlvas vaadata kuni 21. juulini, seejärel liigub see Paidesse, kuhu jääb ka tänavuse Arvamusfestivali ajaks.

#kuidasmekestame fotonäitus on sündinud koostöös Avatud Eesti Fondi, Eesti Koostöö Kogu, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Eesti Tööandjate Keskliidu, Mainor ASi, TalTechi, Teenusmajanduse Koja, Vabaühenduste Liidu ja mitmete vabatahtlikega. Samal teemal toimusid kogukondlikud arutelud ja ideetalgud üle Eesti. Vaata sündinud ettepanekuid siit: kestame.rahvaalgatus.ee.