Mall Hellam: Euroopa põgenikekriisi lahendus peitub koostöös

Head külalised!

Avatud Eesti Fondi nimel on mul hea meel tervitada teid meie tänases vestlusringis, kus otsime üheskoos vastuseid küsimustele, kas ja kuidas saab Euroopa põgenikekriisis kuuldavaks kodanike hääl ning milline peaks lahenduste otsinguis olema kodanike ja rahva esindajate omavaheline koostöö.

Viimase veerandsaja aasta jooksul on Euroopa olulisim märksõna olnud integratsioon, lõimumine. Selle eesmärk on olnud selge: teha sõdadest, okupatsioonidest ja repressioonidest lõhki kistud Euroopat taas terveks. Need veerandsada aastat on olnud kahtlemata rasked, ent olulised aastad; seda on nimetatud Euroopa Liidu edulooks.

Eelmise aasta sündmuste keerises seisame justkui täiesti ootamatult silmitsi uute, nii väliste kui ka sisemiste ohtudega. Tõsi, võimalikele probleemidele on aastate jooksul korduvalt tähelepanu juhitud, kuid arutelud on olnud olemata ning protsessid jäänud juhtimata. Nüüdseks on järjekordne massiline põgenemine sõja ja vaesuse eest saanud meile ohuks, mis lõhub ühtäkki kõike, mida seni ehitasime.

Mõned riigid keelduvad pagulasi vastu võtmast, teised aga kannatavad riiki saabuvate pagulaste tulva ja koordineerimata tegevuse all. Solidaarsus on muutunud hapraks. Mõned tõrguvad aitamast; teised ütlevad põhjusega, et solidaarsus peaks olema vastastikune ja mitte valikuline.

Nii mõnigi on Euroopa Liitu süüdistanud diktaadis ja selles, et rahvusriikidelt on röövitud nende iseolemine. Ometi vaatavad need samad inimesed täna Euroopale etteheitvalt otsa ja nõuavad paremat koostööd, ühiseid poliitikaid ja hoopis rohkem Euroopat. See viitab paratamatult sellele, et põgenike ja muude kriiside kõrval on vaevaga ühendatud Euroopas maad võtmas sügav identiteedikriis. Kui siia lisada olematud arutelud, infovaegus ja analüüsivõimetus, siis on tulemuseks usaldamatuse õhkkond, kus vohavad müüdid, populism ja manipulatsioon.

Sellises olukorras on avalikud arutelud möödapääsmatud, sest protsesse juhtida püüdvate poliitikute arglikud avaldused ja pressiteated ei rahulda enam kedagi.

Tegelikult on pagulaskriis andnud meile põhjuse rääkida Eestis üle pika aja Euroopa väärtuste ja Euroopa Liidu heaolumudeli üle.

Täna on teravamalt kui varem kaalul erinevate liikmesriikide probleemid ja huvid ning meie tänastel valikutel on tõeline ja käegakatsutav hind. Pagulaskriisi ja selle lahendustesse on põimitud nii Euroopa kui ka rahvusvahelise suhete süsteemi olulisimad tänapäeva väljakutsed.

Näiteks, kuidas üldse lahendada kriisi algpõhjust – massilisi inimõiguste rikkumisi ja jätkuvaid konflikte; kuidas koordineerida ja anda abi hädas olevatele inimestele; kuidas tagada eri kultuuride ja inimeste koostoime; kuidas soodustada sallivust ja ühist toimetulekut Euroopas; kuidas seista vastu kaosele, mida tekitavad ISIS ja Venemaa – nii otseselt kui kaudselt.

Põgenikekriis on välja toonud Euroopa Liidu liikmesriikide ja kodanike probleemid ning hirmud, mida ei saa vaadelda kergekäeliselt ja möödaminnes.

Ilmselge, et me vajame rohkem ühiseid arutelusid, teineteisemõistmist. Just seepärast olemegi Avatud Eesti Fondis ühendanud jõud üheksa Euroopa vabaühendusega ning loonud üleeuroopalise ühisalgatuse “U-IMPACT! – kodanikuosalusest poliitika mõjutamiseni”, mis selliseid arutelusid – nagu tänane – ärgitab ja veab.

Põgenikekriis, millesarnast ei ole nähtud Teisest maailmasõjast saadik, on esitanud väljakutse kogu Euroopa Liidule. Aga lahenduse võti peitub ainuüksi väga paljude osapoolte koostöös. Selleks, et probleeme analüüsida ja lahendusele sammukese lähemale nihkuda me täna koos olemegi – poliitikud, eksperdid, vabakondlased; ja tegelikult kõik teemast huvitatud nii siin saalis kui ka oma nutiseadmetes, kus meid jälgitakse Avatud Eesti Fondi või Postimehe otseülekandes.

Tänan juba ette kõiki meie tänaseid eeskõnelejaid, külalisi ja kuulajaid ning soovin teile sisukat ja arukat arutelu.