Rahvakogu arutelupäev sünnib koostöös Avatud Eesti Fondiga

Eestis on sarnast rahva osalemismeetodit kasutatud väiksemas mahus kolmel korral: Avatud Eesti Fondi organiseeritud Euroopa Liidu tulevikuaruteludel 2007 ja 2009 ning EMSL-i ja justiitsministeeriumi koostöös vägivalla ennetamise arengukava koostamisel 2009.

Täna sõlmitud lepingu kohaselt toetab Avatud Eesti Fond Rahvakogu arutelupäeva läbiviimist 50 000 euroga. Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellami sõnul on kaasaegne demokraatia pidevas muutuses, tehes üha enam ruumi osalusdemokraatiale, kus otsuste aluseks on ka nende ärakuulamine, keda otsustused puudutavad. „Tänapäeva avatud ja võrgustunud maailmas peab inimestel olema võimalus olla ära kuulatud ja nendega arvestatud. Taolisi konsulteerimise ja kaasamise mudeleid võib maailmast leida hulganisti ning üks neist on esindusliku valimiga arutelupäevad,“ selgitas Hellam.

Ühtlasi kutsus ta üles teisi toetajaid Avatud Eesti Fondi algatusega liituma ning 6. aprillil toimuvale Rahvakogu arutelupäevale õla alla panema, avaldades samas lootust, et see ei jää sugugi viimaseks rahvast kaasavaks ettevõtmiseks. „Loodetavasti juurduvad taolised asjad ka Eestis,“ lisas ta.

Eelmisel nädalal alustas uuringufirma TNS Emor osalejate värbamist ning nüüdseks on selgunud juba esimesed arutelupäeval osalejad Tallinnast ja Narvast.

Arutelupäeva ülesanne on välja selgitada, millised Rahvakogu veebilehel esitatud ettepanekud Eesti poliitika probleemide lahendamiseks on rahva hulgas enim eelistatud. Arutelupäevale kutsutakse 500 osalejat nii, et nad moodustaksid läbilõike ühiskonnast erinevate vanuste, sugude ja elukohtade kaupa. See tähendab, et kõigil valimisealistel Eesti elanikel on võrdne võimalus arutelupäevale kutsutud saada. Osalemise tingimuseks on eesti keele valdamine vähemalt suhtlemistasandil, kuid spetsiifilisemate terminite tarvis on arutelupäeval ka vabatahtlikud tõlgid.