Avatud Eesti Fond

Urmas Paet: Tegeleme inimõiguste tagamisega Valgevenes

13.11.2013

Vastuses Euroopa vabaühenduste pöördumisele, mis juhib tähelepanu poliitvangide ja kodanikuaktivistide olukorrale Valgevenes, kinnitas Eesti välisminister, et see küsimus on Euroopa Liidu jaoks prioriteetne.

Vastuses Euroopa vabaühenduste pöördumisele, mis juhib tähelepanu poliitvangide ja kodanikuaktivistide olukorrale Valgevenes, kinnitas Eesti välisminister, et see küsimus on Euroopa Liidu jaoks prioriteetne.

Välisminister Urmas Paet kirjas Avatud Eesti Fondile:

"Euroopa Liit jälgib Valgevenes toimuvat tähelepanelikult ja  olukord selles riigis on jätkuvalt murettekitav.  Euroopa Liit kasutab iga võimalust, et tõstatada Valgevene võimudega inimõiguste ja demokraatia teemasid, aga ka teisi murettekitavaid küsimusi. 

Euroopa Liidu Välisasjade nõukogu on oma järeldustes korduvalt käsitlenud Valgevenet, kutsudes üles koheselt ja tingimusteta vabastama ja rehabiliteerima kõiki poliitvange, kahetsedes surmanuhtluse rakendamist ja avaldades muret demokraatia põhimõtete ja kodanike põhivabaduste mitteaustamise pärast Valgevenes. Seejuures poliitvangide vabastamine on Euroopa Liidu jaoks prioriteet. 

Seetõttu on Euroopa Liit kehtestanud Valgevene paljudele ametnikele ja ka ettevõtetele piiravad meetmed, mille sisseviimiseks on aga vajalik liikmesriikide konsensus. Sanktsioonid omavad instrumendina mõistagi vaid piiratud mõju, kuid nende efektiivsus tagatakse regulaarse ülevaatamise kaudu – piiravate meetmete rakendamist ajakohastatakse vastavalt laekuvale infole ja olukorrale.

Euroopa Liit rakendab piiranguid viisil, mis võimalikult vähe puudutaks Valgevene elanikkonda laiemalt, ja seetõttu on piirangud sihitud personaalselt teatud konkreetsete isikute vastu.

Siinkohal tuleb ära märkida Euroopa Liidu poliitika teine põhisuund, nimelt Valgevene kodanikuühiskonna igakülgne toetamine. Alates 2011. aastast on Euroopa Liit peaaegu kahekordistanud oma toetust Valgevene kodanikuühiskonnale. Toetatakse nii mittetulundusühinguid kui opositsiooni, aga ka laiemalt Valgevene inimesi.

Kinnitan veelkord, et meie poliitika Valgevene suhtes ei muutu, kuni kõik poliitvangid on vabastatud ja nende kodanikuõigused taastatud. Ka Idapartnerluse raames jäävad Euroopa Liidu kahepoolsed suhted Valgevenega tingimuslikuks ja sõltuvad sellest, kuidas Valgevene peab kinni demokraatia, õigusriigi ja inimõiguste põhimõtteid." 

Euroopa vabaühenduse pöördumise täisteksti saad lugeda siit. Sellele kirjutasid alla kodanikuliikumine Euroopalik Valgevene (Valgevene ja Poola), Ostgruppen (Rootsi), Norra Helsinki komitee (Norra), AdHoc (Slovakkia), People in Need (Tšehhi), Avatud Eesti Fond (Eesti), Libereco – Inimõiguste Partnerlus (Šveits ja Saksamaa), Soome-Vene kodanikufoorum (Soome). 

Välisminister Urmas Paet kirjas Avatud Eesti Fondile:

"Euroopa Liit jälgib Valgevenes toimuvat tähelepanelikult ja  olukord selles riigis on jätkuvalt murettekitav.  Euroopa Liit kasutab iga võimalust, et tõstatada Valgevene võimudega inimõiguste ja demokraatia teemasid, aga ka teisi murettekitavaid küsimusi. 

Euroopa Liidu Välisasjade nõukogu on oma järeldustes korduvalt käsitlenud Valgevenet, kutsudes üles koheselt ja tingimusteta vabastama ja rehabiliteerima kõiki poliitvange, kahetsedes surmanuhtluse rakendamist ja avaldades muret demokraatia põhimõtete ja kodanike põhivabaduste mitteaustamise pärast Valgevenes. Seejuures poliitvangide vabastamine on Euroopa Liidu jaoks prioriteet. 

Seetõttu on Euroopa Liit kehtestanud Valgevene paljudele ametnikele ja ka ettevõtetele piiravad meetmed, mille sisseviimiseks on aga vajalik liikmesriikide konsensus. Sanktsioonid omavad instrumendina mõistagi vaid piiratud mõju, kuid nende efektiivsus tagatakse regulaarse ülevaatamise kaudu – piiravate meetmete rakendamist ajakohastatakse vastavalt laekuvale infole ja olukorrale.

Euroopa Liit rakendab piiranguid viisil, mis võimalikult vähe puudutaks Valgevene elanikkonda laiemalt, ja seetõttu on piirangud sihitud personaalselt teatud konkreetsete isikute vastu.

Siinkohal tuleb ära märkida Euroopa Liidu poliitika teine põhisuund, nimelt Valgevene kodanikuühiskonna igakülgne toetamine. Alates 2011. aastast on Euroopa Liit peaaegu kahekordistanud oma toetust Valgevene kodanikuühiskonnale. Toetatakse nii mittetulundusühinguid kui opositsiooni, aga ka laiemalt Valgevene inimesi.

Kinnitan veelkord, et meie poliitika Valgevene suhtes ei muutu, kuni kõik poliitvangid on vabastatud ja nende kodanikuõigused taastatud. Ka Idapartnerluse raames jäävad Euroopa Liidu kahepoolsed suhted Valgevenega tingimuslikuks ja sõltuvad sellest, kuidas Valgevene peab kinni demokraatia, õigusriigi ja inimõiguste põhimõtteid." 

Euroopa vabaühenduse pöördumise täisteksti saad lugeda siit. Sellele kirjutasid alla kodanikuliikumine Euroopalik Valgevene (Valgevene ja Poola), Ostgruppen (Rootsi), Norra Helsinki komitee (Norra), AdHoc (Slovakkia), People in Need (Tšehhi), Avatud Eesti Fond (Eesti), Libereco – Inimõiguste Partnerlus (Šveits ja Saksamaa), Soome-Vene kodanikufoorum (Soome). 

Avatud Eesti Fond (AEF) on heategevuslik valitsusväline sihtasutus, mis arendab avatud ühiskonda Eestis ja mujal.