Uuringu tulemused: Gruusia sõjapõgenike olukord on arvatust hullem
Täna Avatud Eesti Fondis esitletud Eesti sotsioloogide poolt läbiviidud uurimuse „Gruusia sõjapõgenike probleemid ja abivajadused“ tulemuste kohaselt puudub laial avalikkusel Gruusias, aga ka teistes riikides objektiivne info põgenike tegelikust olukorrast. Valitseb väärarvamus, et põgenike olukord on rahuldav ja probleemiga ei tule enam aktiivselt tegutseda. Objektiivse info puudumine aga raskendab omakorda põgenike abistamist ja vähendab märgatavalt abi hulka.
2008. aasta septembris Eesti sotsioloogide Iris Pettai ja Helve Kase poolt Gruusias läbiviidud uurimuse kohaselt on sõjapõgenikele antav abi ebaühtlane. Vaid 2200-le põgenikule Goris, kes moodustavad ca 3-4% põgenike üldarvust, on tagatud igapäevaselt soe toit, riietus, arstiabi ja psühholoogiline toetus. Ülejäänud põgenikud on oluliselt raskemates oludes: vaid iga kolmas on saanud põgenikelaagris viibitud aja jooksul hügieeni- ja esmatarbekaupu, iga seitsmes magamisriideid, iga üheteistkümnes ravimeid ning lasteriideid, koolitarbeid ja mänguasju on jagunud vaid paarile protsendile põgenikest. Tasub meenutada, et paljudel põgenikel ei võimaldatud kodust kaasa võtta ei riideid, ravimeid, dokumente ega muud esmavajalikku.
Peamisteks põhjusteks, miks abi pole kõigini jõudnud, on ühelt poolt muidugi suur põgenike hulk, kuid teisalt on probleemiks ka abiandmise korralduslik pool ning infopuudus. Põgenikel pole sageli informatsiooni oma õiguste kohta ning nad lihtsalt ei tea, kuhu ja kelle poole oma probleemidega pöörduda. Nii näiteks selgus küsitluste tulemusena, et eriliselt põhjustab probleeme arstiabi kättesaadavus.
Ka näitas uurimus, et põgenikud on oma olukorras küllaltki passiivsed ja aktiivsest elust kõrvale jäänud. „On väga ohtlik, kui selline passiivne seisund kestab pikemat aega, sest nii tekib abituse ja saamatuse seisund. Lahenduseks oleks võimalikult kiiresti käivitada rehabiliteerimise ja aktiivsesse tööellu kaasamise programmid. Põgenikud vajavad selgust ja perspektiivitunnet selle kohta, mis saab edasi.“, lausus uuringu koostaja Iris Pettai esitlusel.
Eestit on abiandvate riikide seas märganud 91% Gruusias küsitletutest. Abiandvate riikide seas positsioneerub Eesti kõrgele neljandale kohale. Eestist ettepoole jäävad vaid sellised suurriigid nagu Ameerika Ühendriigid, Prantsusmaa ja Ukraina. Kuigi Eesti ja USA või Prantsusmaa panust Gruusia abistamisse on rahaliselt omavahel raske võrrelda, näitab see tulemus, kuivõrd kõrgelt sealsed inimesed Eestit hindavad. Ka Balti riigid tervikuna asuvad doonorite seas paremal positsioonil (8.koht) kui näiteks Euroopa Liit tervikuna (12.koht).
Eesti sotsioloogid viisid Gruusias läbi kaks küsitlust, esimene neist oli suunatud Gruusia-Vene sõjalise konflikti tõttu kodunt lahkuma sunnitud inimeste olukorra hindamisele ja selleks küsitleti Tbilisi ja Gori põgenikelaagrites 101 sõjapõgenikku. Teise küsitluse raames küsitleti 206 humanitaarabi osutamisega tegelevat spetsialisti, sh haridus- ja meditsiinitöötajad, sotsiaalvaldkonna esindajad, kodanikuühenduste esindajad ja riigiametnikud.
Uurimus valmis Avatud Eesti Fondi toel.
Lisainformatsioon:
Iris Pettai, Eesti Avatud Ühiskonna Instituut
Tel. 56 21 35 26
Iris.pettai@neti.ee
Helve Kase, Eesti Avatud Ühiskonna Instituut
Tel. 56 210 569
helve.kase@mail.ee