Vabaühendused soovivad kodanikuühiskonna arendamist eelarveprioriteediks
PRESSITEADE
Tallinnas 31.03.2006
Täna Tallinnas toimunud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK) istungil tegid Eesti kodanikuühendused pöördumise Riigikogule ja valitsusele, kus soovivad määratleda uues riigieelarve strateegias kodanikuühiskonna arendamise lisaks praegusele neljale eraldi prioriteedina, mille täitmist saaks hinnata ja mõõta.
Samuti peavad vabaühendused vajalikuks endi kaasamist struktuurifondide rahade planeerimisse. EMSKis Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liitu (EMSL) esindava Mall Hellami sõnul tingis pöördumise vajadus Eesti
ühiskonna terviklikuks ja jätkusuutlikuks arenguks: „Ühiskonna edukus ja konkurentsivõime ei sõltu vaid majandustulemustest, vaid kodanike aktiivsusest, sotsiaalsest usaldusest ja avatud ning tugevast
kodanikuühiskonnast.”
Pöördumisele on tänase seisuga alla kirjutanud Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Ametiühingute Keskliit, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon (TALO), Avatud Eesti Fond, Külaliikumine Kodukant, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsatsioon (EVEA), Eesti Looduskaitse Selts, Eesti Naabrivalve, Eesti Korteriühistute Liit, Eesti Noorteühenduste Liit, Jaan Tõnissoni Instituut, Eesti Üliõpilaskondade Liit.Pöördumise leiab veebist www.ngo.ee/9127
Tänasel väljasõiduistungil arutas kodanikuühendusi ja erinevaid elualasid esindav EMSKi III grupp koos Eesti ühenduste ja avaliku sektori esindajatega vabaühenduste rolli poliitikates kaasarääkimisel, nende kuuldavaks tegemist, samuti Euroopa Liidu lähendamist inimestele. Sotsiaalminister Jaak Aab hindas oma kõnes kodanikuühiskonda kui inimeste põhiõigust, milles on Eestis palju saavutatud, aga palju tegemata ja et konstruktiivne dialoog peab jätkuma.
„Ehkki meil räägitakse palju vabaühenduste kaasamisest otsuste kujundamisse, rahastamise vajalikkusest ja kodanikuharidusest, jääb kirjapandud tavadele ja koodeksitele vaatamata palju väärtusi vaid sõnadeks,” ütles üritust korraldanud EMSLi juhataja Marit Otsing. Istungil osalenud EMSKi liikmed tõid diskussioonides Eesti kodanikuaktiivsuse arengut eeskujuks kogu Euroopale ja rõhutasid vajadust vabaühenduste stabiilse rahastamise järele; samuti avaliku võimu ja ühenduste koostööd, ühise vastutuse tunnetamist tulevikuühiskonna kujundamisel ning vabaühenduste rolli suurendamist otsuste tegemisel.
EMSKi väljasõiduistungi pressiteated ja programmi leiab veebist http://www.esc.eu.int/groups/3/index_en.asp?id=011GR03EN Täiendav teave III rühma kohta: http://www.esc.eu.int/groups/3/index_en.asp?id=001GR03EN
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on organiseeritud kodanikuühiskonna erinevate majandus- ja ühiskonnaelu alade esindajate esindusorgan, mille kaudu saavad liikmesriikide kodanikuühendused osaleda Euroopa Liidu otsustusprotsessis. Komiteelt küsivad arvamusi europarlament, Euroopa Nõukogu ja Euroopa Komisjon. Komiteel on 317 liiget, Eestist seitse, III grupis kolm.
Lisainfo:
Mall Hellam
AEFi juhataja
501 8727
mall@oef.org.ee
Marit Otsing
EMSLi juhataja
511 7327
marit@ngo.ee
Eesti valitsusväliste ühenduste pöördumine avalikkuse, Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse poole
Eesti valitsusväliste ühenduste esindajad kutsuvad Vabariigi Valitsust, Riigikogu ja avalikkust üles määratlema Eesti tuleviku- ja eelarvekavades kodanikuühiskonna arendamist riikliku prioriteedina. Kodanikuühiskonna rolli osaluse, demokraatia, konkurentsivõime ja ühiskonna avatuse kindlustamisel on raske ülehinnata, aga kodanikuühiskonna arenguks on vaja nii ressursse kui ka piisavalt koostöövalmis tegutsemiskeskkonda.
Tänaseks on Eesti kaotamas Ida –Euroopa tiigri kuvandit, sest üksnes madalad maksud ei suuda tagada ühiskonna terviklikku ja jätkusuutlikku arengut. Samas on vabaühenduste võrgustiku, tugevus, riigi elanikkonna ühiskondlik aktiivsus ja sotsiaalne heaolu ning usaldus arengu seisukohalt sama olulised kui vaba ettevõtlus, haldussuutlik ametnikkond ja regionaalne areng.
Muret tekitab Eestis levinud arusaam, mille kohaselt tulemuste saavutamiseks tuleb kindlasti olla poliitikas ning konkurentsivõime sõltub üksnes majanduslikest näitajatest. Usume, et organiseerunud kodanikuühiskonnal on
võtmeroll ühiskonna arengus.
Eesti on teinud kodanikuühiskonna arendamisel viimastel aastatel teatavaid edusamme, näiteks 2002. aastal kiitis Riigikogu heaks Eesti Kodanikuühiskonna Arendamise Kontseptsiooni (EKAK), kujundamisel on valitsuse Kodanikualgatuse Toetamise Strateegia (KATS) ning kodanikeühenduste kaasamise hea tava poliitikate kujundamisel. Siiski näitab tegelik elu, et kodanikuühiskonna edendamine ja erinevate osapoolte kaasamine poliitikate ettevalmistamisse ja elluviimisse jääb sageli formaalseks.
Kuna järgmiste aastate riigieelarve ning Euroopa Liidu struktuurvahendite kasutus määrab otsustavalt Eesti riigi lähituleviku arengusuunad, siis meie, EMSKi konverentsil osalenud ühendused, teeme ettepaneku:
- määratleda 2007-2010 riigieelarve strateegias kodanikuühiskonna arendamine
eraldi prioriteedina, mille täitmist oleks võimalik mõõta ja hinnata
- kaasata valitsusväliste ühenduste esindaja Euroopa Liidu
struktuurivahendite kasutamise rakenduskavade finantsplaani koostamisse.
Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit, Eesti Puuetega Inimeste
Koda, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Ametiühingute Keskliit,
Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon (TALO), Avatud Eesti Fond,
Külaliikumine Kodukant, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Väike- ja
Keskmiste Ettevõtjate Assotsatsioon (EVEA), Eesti Looduskaitse Selts, Eesti
Naabrivalve, Eesti Korteriühistute Liit, Eesti Noorteühenduste Liit, Jaan
Tõnissoni Instituut, Eesti Üliõpilaskondade Liit.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee konverentsil
Tallinnas, 31. märtsil 2006.