Päevakajaline

Vabaühenduste võrgustik teeb kokkuvõtteid Eesti liitumisest avatud valitsemise partnerlusega

Tänavu aprillis möödus üks aasta Eesti liitumisest rahvusvahelise avatud valitsemise partnerluse (AVP) initsiatiiviga. Neljapäeval, 23. mail kogunev AVP ümarlaud teeb aastast kokkuvõtte ning loodab välisministeeriumi asekantslerilt saada selgust valitsuse edasistest plaanidest selles vallas.

AVP näol on tegemist uue algatusega, millele panid 2011. a. sügisel aluse 8 riiki ja 8 valitsusvälist organisatsiooni. Selle eesmärk on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kaasabil edendada avatud valitsemist, mida iseloomustab läbipaistvus, võitlus korruptsiooniga ja valitsuse dialoog ühiskonnaga.

Initsiatiiviga ühinemiseks peavad riigid täitma teatud avatud valitsemise miinimumnõuded ja võtma kohustuse senist taset tõsta silmas pidades avatud valitsemise deklaratsiooni põhimõtteid. Selleks esitavad liituvad riigid konkreetse tegevuskava, mis peab olema ette valmistatud koostöös valitsusväliste osapooltega. Tegevuskava täitmist analüüsib perioodiliselt rahvusvaheline ekspertgrupp ning ka riigid ise peavad tegevuskava täitmisest raporti koostama. Praeguseks on AVPga liitunud 55 riiki, sh eelmisest aastast ka Eesti.

Kuna AVP pakub valitsusvälistele osapooltele lisavõimalust survestada avalikku võimu hea valitsemise põhimõtete järgimiseks, asutasid vabaühendused 2011. a. sügisel ümarlaua eesmärgiga saavutada Eesti liitumine AVPga. Nüüd, kus Eesti on initsiatiivi osaline, tahame olla valitsusele konstruktiivseks partneriks tegevuskavas püstitatud sihtide saavutamiseks.

Eesti AVP tegevuskava prioriteetideks on kasutajakesksed avalikud teenused, avatud poliitikakujundus ja võitlus korruptsiooniga. Võrgustik on hoidnud silma peal tegevuskava täitmisel, hoides sidet vastavate valdkondade eest vastutavaid ametnikega. Samas on poliitilisel tasandil endiselt ebaselge avatud valitsemise partnerluse riigisisene korraldus, milles ümarlaua pingutustele vaatamata pole õnnestunud vajalikku selgust luua.

Et juba sel sügisel peab valitsus esitama Eesti AVP tegevuskava täitmise raporti, siis kohtub ümarlaud neljapäeval, 23. mail ühtlasi ka välisministeeriumi poliitika ala asekantsleri Külliki Sillaste-Elling, lootes täitevvõimu lähikuu plaanides selgust saada.

Vabaühenduste AVP ümarlauda kuuluvad Arengukoostöö Ümarlaud, Avatud Eesti Fond, Sihtasutus Domus Dorpatensis, ITL, Eesti Interneti Kogukond, EMSL, KÜSK, Korruptsioonivaba Eesti, Poliitikauuringute Keskus Praxis, Open Data Estonia, Teenusmajanduse Koda, Inimõiguste Instituut, Uue Maailma Selts. Võrgustiku tegevust koordineerib e-Riigi Akadeemia  Avatud Eesti Fondi toetusel.