Home

Vene satiirik Viktor Šenderovitš: liberaalset demokraatiat ei saa teeselda

15.09.2011

Täna Tallinnas Avatud Eesti Fondi kutsel loengu pidanud Venemaa ühiskonnategelane, ajakirjanik ja tunnustatud satiirik Viktor Šenderovitš analüüsis oma loengus praegust poliitilist olukorda Venemaal, keskendudes Venemaa liberaalsete demokraatide rollile riigi edasistes arengutes.

Šenderovitši sõnul pole vabu ning pingelisi valimisi Venemaal toimunud alates 1996. aastast, hiljem on toimunud ainult ülemuste määramine ning ümbermääramine. Venemaa liberaalsete demokraatide probleemiks nimetas Šenderovitš selgroo puudumist. „Probleem on selles, et meie tuntud inimesed, kes esindavad liberaal-demokraatlikku ideed Venemaal, eksisteerivad tegelikult Bütsantsi paradigmas,“ sõnas ta.

Ta tõi näiteks, kuidas Venemaa suurest poliitikast tänaseks lahkuma sunnitud metallioligarh Mihhail Prohhorov jättis mõnda aega mulje, nagu oleks tema näol tegu liberaalse demokraadiga, ent oli oma teesides varem Kremliga kokku leppinud. „Pead endale andma aru, et oled kõigest teenindav personal, kui lepid peremehega kokku selles, mis sulle lubatud on. Prohhorov arvas juba, et on sõltumatu. Oletas, et see on tema auto, mille roolis ta istub. Kreml aga arvas, et palkas endale autojuhi ning seepeale loobus temast,“ sõnas terava satiirikuna tuntud Šenderovitš. Liberaalsed demokraadid peaksid Šenderovitši sõnul kokku leppima ausa mängu põhimõtted ning käitumisreeglid, millest üle ei astuta. „Esmalt pole oluline mitte Riigiduumasse pääsemine, vaid ausate valimiste taastamine.“

Teatud hulga liberaalide olemasolu on Šenderovitši sõnul Kremlile vajalik, et jätta endast muljet kui demokraatlikust riigist väljapoole. „Välismaailma jaoks võib Venemaa olla stabiilne väga pikka aega. Selle aasta õppetund on aga Põhja-Aafrikast,“ viitas Šenderovitš olukorrale, kus veel nädal enne Araabia kevade käivitunud sündmusi arvasid maailma juhtivad poliitikud, et regioonis püsib senine status quo.

Šenderovitš avaldas lootust, et muutused Venemaal toimuvad evolutsiooniliselt, läbimõeldult. „See on mu unistus. Kõik venemaalased tahavad maitsta demokraatia vilju, kuid ei mõista, et sotsiaalne ja materiaalne heaolu on võimude lahususe tulemus. Neile tuleb seda selgitada, paremini harida. Kogu oma ajaloo jooksul on Venemaa elanud demokraatias kaduvväikse osa, viimane asi on selles rahvast süüdistada või rahva peale solvuda,“ lausus ta. Küsimusele, kuidas võivad Venemaa arengud mõjutada Eesti julgeolekut, vastas ta, et tema hinnangul Eestil kartmiseks põhjust ei ole. „Juhul kui Venemaa kukub, lendavad teie suunas killud ja pritsmed, aga ma ei arva, et te peaksite suuremas plaanis muretsema,“ lisas ta.

Viktor Šenderovitši tänase loengu kokkuvõtted on eesti, inglise ja vene keeles alates homsest kättesaadavad Avatud Eesti Fondi kodulehel siit. Demokraatia nädala raames külastab Viktor Šenderovitš homme Tallinna Tõnismäe Reaalkooli, kus peab samuti loengu.

8. novembril 2007. aastal kuulutas ÜRO Peaassamblee 15. septembri rahvusvaheliseks demokraatia päevaks, millega kutsutakse üles kõiki maailma kodanikke teadvustama demokraatia olemust - inimõiguste austamist, läbipaistvat ja seaduslikku valitsemist, tugevat kodanikuühiskonda ja sõnavabadust.

Venemaa Hääled on 2010. aastal käivitunud Avatud Eesti Fondi arutelusari, milles inimõiguste ja poliitilise olukorra üle Venemaal arutlevad tuntud Vene mõtlejad, inimõiguslased ja ühiskonnategelased. Sarja raames on fondil külas käinud inimõiguste kaitsja Ljudmilla Aleksejeva, ajaloolane ja teisitimõtleja Valeria Novodvorskaja ning inimõiguslane Lev Ponomarjov. Rohkem infot www.oef.org.ee/venemaa

Lisainfo:

Kelly Grossthal
kelly@oef.org.ee
6155700

Mari Kodres
mari@oef.org.ee
56454598

Avatud Eesti Fond (AEF) on heategevuslik valitsusväline sihtasutus, mis arendab avatud ühiskonda Eestis ja mujal.