Päevakajaline

Venekeelne Postimees ja Avatud Eesti Fond autasustasid esseekonkursi „Eesti 100“ võitjaid

Venekeelse esseekonkursi raames oodati 16-26aastaseid noori kirja panema oma nägemusi unistuste Eestist aastal 2018. Saja aasta juubeli eel püstitati lähtepunktiks küsimus: mida saaks iga noor ise ära teha selleks, et aastal 2018 oleks Eestis hea elada?

Venekeelne Postimees ja Avatud Eesti Fond autasustasid esseekonkursi „Eesti 100“ võitjaid

Venekeelse esseekonkursi raames oodati 16-26aastaseid noori kirja panema oma nägemusi unistuste Eestist aastal 2018. Saja aasta juubeli eel püstitati lähtepunktiks küsimus: mida saaks iga noor ise ära teha selleks, et aastal 2018 oleks Eestis hea elada?

Esseekonkursil saavutas auhinnalise II koha Balti Filmi- ja Meediakooli tudeng Veronika Pisarieva, kelle mõtisklus utoopilise riigi võimalikkusest ning 2018. aastaks teadmistepõhisele ja loomemajandusele keskendunud Eestist veenas žüriid kõige rohkem. „Õpin ise ülikoolis seda, millest olen pikka aega unistanud ja olen väga rahul. Usun siiralt, et 2018. aastaks võiks Eestist olla kujunenud selline riik, nagu kirjeldasin oma essees,“ sõnas Pisarieva.

III koht läks jagamisele Tallinna Tõnismäe Reaalkooli 10. Klassi õpilase Aleksandr Lugini ja Narva Soldino Gümnaasiumi 11. klassi õpilase Igor Bogdanovi vahel. Lugini töö oli eeskätt ühiskonnakriitiline, aga pakkus muuhulgas välja ka visiooni Eestist kui vegetaarlusele pühendunud riigist. Bogdanov lõi kujutluspildi Eestist kui futuristlikust paradiisist.

Lisaks neile mainis žürii ergutusauhindadega ära veel Vadim Pavlovi, Sergei Metlevi, Helena Talpi, Jevgeni Malõševi ja Ivan Lavrentjevi.

Esimene koht jäi seekord välja andmata, kuna žürii ei leidnud tööd, mis oleks teistest oma originaalsuse ning küpsusega olnud peajagu üle. Kokku laekus 20 võistlustööd Eestimaa eri nurkadest, Tallinnast Narva ja Türini.

„Mul on siiralt hea meel, et konkursi võitjad hingavad Eestimaaga koos. Teisalt on aga täheldada üksjagu peataolekut ning ühiste väärtuste kinnistamisel seisab ees veel palju tööd,“ võttis värsked konkursimuljed kokku Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellam. „Ootame järgmisel korral aktiivsemat vastuvõttu, siin oleks kindlasti abiks koolide kirjandus- ja ühiskonnaõpetuse õpetajate innustus,“ lisas ta.

Suurim venekeelne ajaleht Postimees korraldas noortele suunatud venekeelse esseekonkursi juba neljandat korda, Avatud Eesti Fond kaasati partneriks esmakordselt. „ Te olete noored, te olete julged ega karda välja öelda, mida mõtlete. Meie konkurss tahab aidata esile kerkida tulevastel Eesti arvamusliidritel,» ütles autasustamisel venekeelse Postimehe vastutav toimetaja Viktoria Korpan.

Kirjatükke hindas Postimehe ja Avatud Eesti Fondi ühine hindamiskomisjon, kuhu kuulusid ka Postimehelt 2010. aasta arvamusliidri tiitli saanud ajaloolane David Vseviov, õigusteadlane Lauri Mälksoo, samuti hindasid töid venekeelse Postimehe toimetajad.  Silmapaistvamad tööd avaldatakse venekeelses Postimehes, kolm paremat said Avatud Eesti Fondilt rahalise auhinna ning kõik osalejad kingitusi Postimehelt.

Avatud Eesti Fond on 1990. aastal loodud heategevuslik sihtasutus, mille eesmärgiks on toetada avatud ühiskonna kujunemist Eestis. Koos partnerorganisatsioonidega algatab Avatud Eesti Fond projekte ka ise.

 

Lisainfo:

Viktoria Korpan

Postimees

e-post viktoria.korpan(a)postimees.ee

tel 666 2393

 

Mall Hellam

Avatud Eesti Fond

e-post mall(a)oef.org.ee

tel 631 3791