Päevakajaline

Venemaa opositsionäär Ilja Jašin: Patriarh Kirill ja õigeusu kirik on täna vaid rikastele ja edukatele

Venemaa opositsioonipoliitik Ilja Jašin rääkis täna Tallinnas toimunud Avatud Eesti Fondi üritustesarja „Venemaa Hääled“ arutelul, et jälgib huviga retoorikat, mida kasutab Venemaa õigeusukiriku patriarh Kirill opositsioonist rääkides ning võimuga suheldes.

„Tendents on sellele, et kirik legitimiseerib hetkelist võimu Venemaal. Mina ise kuulun skeptikute hulka ning kirikus väga ei käi. Samas jälgin suure huviga kiriku ja patriarhi retoorikat, eriti mis puutub võimuvastastesse ja kirikuvastastesse suhtumisel,“ mainis Jašin.

Tallinnas esinenud politoloogiharidusega Ilja Jašin tõi väga huvitava paralleeli kahe sarnase, kuid samas täiesti erineva situatsiooni vahele usumaailmas. Nimelt, kui 1981. aastal tulistas Mehmet Ali Ağca Vatikanis toonast paavsti Johannes Paulus II, ei ähvardanud paavst tulistajat igipõlise põrguga, vaid kohtus tulistajaga mõned aastad hiljem vanglas ning andestas pattu kahetsenud Mehmet Ali Ağca-le.

„Õigeusu patriarh Kirill aga oli tõenäoliselt üks initsiaatoritest, kuid kindlasti peamiseks kritiseerijaks, kui Pussy Rioti tüdrukud peale kirikus etendatud laulu arreteeriti ning mitmeks aastaks vangi määrati. Täiesti erinevad lähenemised, kuigi kristlikud väärtused on kõik ajendatud andestamisest. Meil on vaja viia läbi tõsine kiriku reformatsioon, on vaja ajada „ärikad templist välja“.

Kui kõik jätkub nagu praegu, toimub kiriku allakäik. Ma usun, et kirikul võiks ja peaks olema Venemaal mängida palju olulisem roll,“ mainis Jašin.

Opositsionäär lisas, et on raske põhjendada, miks kannab patriarh Kirill oma randmel ülikallist käekella, mis igalt pildilt välja lõigatakse. See kaotab usaldust kiriku vastu.

„Kui uus Rooma paavst tõstis üles loosungi, millel seisis kiri „Paavst ja kirik vaesele rahvale“, vastas patriarh Kirill, tõstes loosungi „Rikas ja edukas patriarh edukatele ja rikastele härradele,“ mainis Jašin.

Avatud Eesti Fondi arutelusarja Venemaa Hääled eesmärgiks on analüüsida poliitilist ja inimõiguste olukorda Venemaal tuntud vene mõtlejate, kodanikuaktivistide ning inimõiguslaste käsitluses. Venemaa Häälte raames on fondil varem külas käinud inimõiguslane Ljudmilla Aleksejeva, ajaloolane ja teisitimõtleja Valeria Novodvorskaja, inimõiguslane Lev Ponomarjov, ühiskonnategelane ja satiirik Viktor Šenderovitš ning legendaarne teleajakirjanik Leonid Parfjonov.

Lisainfo: www.oef.org.ee/venemaa