Venemaa opositsionäär Ilja Jašin: Venemaad ei aitaks demokraatiale majandus- ega viisablokaad Euroopaga
„Ma tahaksin, et Venemaast saaks riik, kust on võimalik kartmatult liikuda Euroopasse, et Venemaast saaks riik, millel oleks Euroopaga viisavabadus. Meie inimesed on huvitatud viisavabadusest Euroopa ja muude riikidega. Seda on vaja, et kodanikud näeksid, mis toimub mujal. Viisavabadus lööks tugevalt Putini “külma sõja“ retoorikat ning näitaks, mis toimub mujal. Vaja on kultuurivahetust, ideedevahetust. Viisavabaduse idee Euroopaga saab aina suuremat kandepinda,“ leidis Jašin.
Jašin apelleeris veel, et Venemaal ei tohiks olla eraldi „ametniku passi“, vaid kõigil - ametnikel, töölistel, tudengitel – peaks olema võrded tingimused viisade saamisel.
Tallinnas esinenud politoloogiharidusega Ilja Jašinit tuntakse eelkõige kui pikaajalist Jabloko partei ja selle noorteharu aktivisti. Jašin on noorte kodanikuliikumise Oborona asutaja, poliitilise liikumise Solidaarsus üks eestvedajaist ja opositsioonimeelseid jõude koondava partei RPR-PARNAS aktivist. Jašin osaleb ka liikumises "Strateegia 31" , mis nõuab valitsuselt Venemaa põhiseaduse 31. paragrahvi täitmist – kogunemisvabaduse tagamist kodanikele.
Veel ühe kitsarinnalise arenguna Venemaal tõi Jašin Tallinnas esinedes välja võimulolijate peidetud hüved, mis Putini režiimi toetajate puhul on näiteks maja Prantsusmaal, suvila Miamis, pangakontod välismaistes pankades, lapsed Inglismaal koolides.
„Venemaa ajaloos on olnud palju kordusi, elu on tihti käinud spiraalis. Küsimus on, et kuidas sellest spiraalist välja pääseda. Peame ümber hindama ühe inimese võimalused ajas ja ruumis, mitte panema ühele inimesele kõiki kohustusi ja lootusi. Minu Saksamaa kolleeg pakkus välja, et opositsioonil oleks vaja leida nägu, esindaja ning teda populariseerida valimiteks. Oleme seda ideed näinud ka varem toimumas – Jeltsini puhul oli totalitaarsesse ühiskonda ja -võimu liikumine lihtsalt teise suunaga kui Putinil,“ leidis Jašin.
„Olen ikkagi optimist. Hoolimata kõigist negatiivsetest tendentsidest, mis minu kodumaal toimuvad,“ kinnitas Jašin.
Avatud Eesti Fondi arutelusarja Venemaa Hääled eesmärgiks on analüüsida poliitilist ja inimõiguste olukorda Venemaal tuntud vene mõtlejate, kodanikuaktivistide ning inimõiguslaste käsitluses. Venemaa Häälte raames on fondil varem külas käinud inimõiguslane Ljudmilla Aleksejeva, ajaloolane ja teisitimõtleja Valeria Novodvorskaja, inimõiguslane Lev Ponomarjov, ühiskonnategelane ja satiirik Viktor Šenderovitš ning legendaarne teleajakirjanik Leonid Parfjonov.
Lisainfo: www.oef.org.ee/venemaa