AEF 35
19. aprillil tähistab Avatud Eesti Fond (AEF) on enda 35. tegutsemisaastat, mille jooksul oleme seisnud avatud ühiskonna ja osalusdemokraatia arendamise eest Eestis. Oleme läbi aastate selliste projektide toetamisse suunanud kokku ca 55 miljonit eurot.
Praeguses geopoliitilises olukorras on meie tegevuste toetamine taas oluline, täpselt nii nagu see oli 1990ndatel aastatel. Aeg on jõudnud taas murdepunkti, kus osalusdemokraatia ja vaba ühiskonna alustalade kaitsmist on väga vaja. Fondi visioon ja missioon avatud demokraatliku ühiskonna eest seisjana ei tohi kunagi lõppeda.
1990ndatel oli AEF vabaduse kiirendi. Tollastel vabariigi ülesehitamise aastatel olid mitmed meie toetatud projektid olulised tellised noore riigi vundamendis. Toetasime kaasaegse õigussüsteemi loomist, interneti levikut, kooliõpikute tänapäevastamist ja paljut muud. Fondi stipendiumid on andnud stardiplatvormi mitmetele praeguse Eesti arvamusliidritele, kes tänu toetusele said võimaluse õppida vaba maailma tunnustatud ülikoolides ning tuua sealsed väärtused ja tõekspidamised taasiseseisvunud Eestisse. Nende väärtuste hoidmiseks ning tugevdamiseks tuleb meil oma tööd jätkata.
AEFi vilistlaste ja toetuse saajate lood
Avatud Eesti Fondi 35. juubeliaasta puhul kogusime meenutusi ja lugusid meie toetuse saajatelt ja vilistlastelt, kes 1990ndatel AEFi toel käisid välismaal õppimas.
Kristina Mänd: Eesti digiriigi edulugu on seotud tugevate inimestevaheliste sidemetega
35 aastat tagasi sündis Eestis organisatsioon, mille mõju kodanikuühiskonna kujunemisele on hindamatu. Avatud Eesti Fond, mille väärtus ei seisne pelgalt rahastamises, vaid tarkades otsustes ja inimestesse investeerimises, on aidanud kujundada Eestit kaasavaks ja avatud ühiskonnaks, kirjutab E-riigi Akadeemia e-demokraatia vanemekspert Kristina Mänd.
Kui 1994. aastal kandideerisin Avatud Eesti Fondi kaudu Muskie stipendiumile, polnud mul aimugi, et sellest saab alguse elumuutev teekond. Toona tundus see põnev ja hea võimalus õppida USAs, kuid tegelikult istutas see kogemus minu sisse seemne, millest kasvas välja missioon panustada Eesti kodanikuühiskonda ja tugeva kolmanda sektori loomisse.
Tarkus investeerida inimestesse
AEF ei ole kunagi olnud lihtsalt üks järjekordne toetuste jagaja. Tundlikel ühekskümnendatel oli fondil tarkust teha midagi hoopis erilist – investeerida inimestesse ja luua keskkond, kus areneda, õppida ja julgelt unistada. Seda ajal, mil internet oli alles unistus, kuid saadi aru, kui tähtis on sotsiaalne kapital nii väikeses riigis nagu Eesti.
Eestis on vähe organisatsioone, kelle panus ühiskonda oleks nii suur, ent samas nii nähtamatu kui Avatud Eesti Fondil. AEF-i toega looud Eesti kodanikuühiskonna arengukontseptsioon, maakondlikud tugikeskused ja vabatahtliku töö populariseerimine ei ole lihtsalt järjekordsed bürokraatlikud algatused – see on missioon reaalsete muutustega, mis lõid aluse meie tänasele kodanikuaktiivsusele ja avatud ühiskonnale.
Nähtamatu jõud avatud ühiskonna taga
Kui täna räägitakse, kuidas tehnoloogia muutis ühiskondi avatuks, siis fond tegi seda juba enne digiajastut luues Eestis usalduse ja koostöövõrgustikud ammu enne, kui kodulehed ja e-kirjad muutusid igapäevaseks. See oli revolutsioon ilma loosungiteta, ent mõjuga, mida tajume tänaseni.
Samas tunnen, et fondil oleks olnud ja on jätkuvalt potentsiaali jagada oma teadmisi veelgi laiemalt ka rahvusvaheliselt. Eesti kogemus usalduse ja kaasamise ehitamisel on midagi, mida võiks rohkem tutvustada teistele riikidele, kus sageli arvatakse, et lahendused peituvad pelgalt tehnoloogias. Eesti edu digiriigi loomisel on suures osas seotud just tugevate inimestevaheliste sidemetega, mille loomisel Avatud Eesti Fond on olnud võtmerollis.
Fondile soovin juubeliks uut hoogu, sest kuigi Eesti on teinud märkimisväärseid edusamme, pole kaasav ja vaba ühiskond midagi iseenesestmõistetavat. Selle hoidmiseks on vaja pidevat tööd ning seda saab teha vaid teadlikult ja ühiselt pingutades. AEF on olnud ja võiks edaspidigi olla selle pingutuse keskmes. Suuresti on just AEF koos teiste organisatsioonidega loonud kaasava ühiskonna mudeli, milles mina tahan elada.
Meediakajastused
7. märts 2025 / Brent Pere / edasi.org
Ajakirja Edasi nädala intervjuu. Mall Hellam: viimasel ajal ei ole meilt Eestis kaalukate otsuste kohta arvamust küsitud