Ukraina põgenike toetamine aastatel 2022-2023

Pärast täiemahulise sõja algust 2022. aasta veebruaris, alustas Putini armee Ukraina territooriumide vallutamist ja okupeerimist. Ukraina okupeeritud  territooriumitel elavaid ukrainlasi deporteeriti massiliselt Venemaale. Sageli oli see protsess vägivaldne - ukrainlased, sealhulgas lapsed, pandi bussidesse ja viidi filtreerimislaagritesse. Filtratsioon on  protseduur, mis alandab inimväärikust:  näiteks vene sõdurid sundisid rasedaid naisi lahti riietuma nende laste silme ees ja viisid läbi alandavaid läbivaatusi. Sageli jäeti nad nad ilma dokumentide ja elatusvahenditeta. 

AEF on pikki aastaid toetanud Venemaa demokraatiameelset opositsioonilist kodanikuühiskonda, mistõttu oleme unikaalses olukorras aitamaks Venemaale deporteeritud ukrainlasi.Esimesed Venemaale deporteeritud põgenikud hakkasid meie võrgustiku kaudu Venemaalt lahkuma 2022. aasta märtsis. AEF aitas korraldada Ukraina põgenike evakueerimist Venemaalt,  nende vastuvõtmist ning abi osutamist Eestis. Kokku on alates märtsist kuni praeguseni õnnestunud evakueerida üle 2000 deporteeritud Ukraina põgeniku, enamasti on need olnud emad lastega. Umbes veerand evakueeritud põgenikest olid lapsed. Meie meeskond võttis vastu ka esimese Ukraina pere Mariupolist, kes läbis filtratsiooni 2022. aasta märtsis. Perre kuulus ema, vanaema ja kaks tütart vanuses 14 ja 17 aastat, isa ja vanaisa jäid Ukrainasse võitlema. Vanem tütar läbis vaatamata alaealisusele filtratsiooni. Pärast saabumist jagas noor naine all olevas videos meiega oma kohutavaid filtratsioonikogemusi. Et kaitsta tema okupeeritud Mariupolis elavat pere, anonümiseerisime tema hääle ja varjasime näo. Kogutud teabe Venemaa filtratsioonilaagrite kohta saatsime inimõiguste organisatsioonidele ja ÜRO-le.

Kõik okupeeritud Ukraina aladelt pärit Ukraina põgenike evakueerimislood on täis tragöödiat, raskusi ja nende ületamisi. 2022. aasta aprillis  pöördus meie poole poole abi saamiseks noor ukrainlanna, Julia Pavljuk Mariupolist. Invasiooni hetkel oli Julia ootamas enda teist last. Venemaa pommirünnakute tagajärjel hävis ta kodu ja tema abikaasa dokumendid. Julia ja ta pere elasid üle piiramise ja filtratsiooni õudused, mille käigus naist alandati ja otsiti läbi Venemaa sõdurite poolt lapse silme all, mis oli noorele naisele tohutu psühholoogiline trauma. Pärast filtratsiooni saatsid Venemaa sõjaväelased Julia koos abikaasa ja lapsega Venemaale Kaug-Itta. Nad otsustasid lahkuda agressorriigist, sest teise lapse sünni korral oleks olnud võimatu anda lapsele Ukraina kodakondsus ja lahkuda Venemaalt. Olukord halvenes veelgi, kuna Julia abikaasal puudusid dokumendid. Meie meeskond korraldas Julia  ja ta lapse kiireloomulise evakueerimise: korraldasime neile lennu Kaug-Idast Peterburi, kust vabatahtlikud toimetasid pere Eesti piirile, kus omakorda meie inimesed kohtusid Julia ja tema tütrega, võimaldasid neile öömaja, vajalikke esmatarbeid ning korraldasid arstliku läbivaatuse. Julia abikaasa evakueeriti meie võrgustiku kaasabil Venemaalt läbi Valgevene Ukrainasse, kus perekond sai lõpuks taasühineda. Julia tõi edukalt ilmale ka teise lapse, kellel on nüüd Ukraina kodakondsus.

 Vaata intervjuud Julia ja tema abikaasaga nende evakueerimisest siit: 

Eestisse saabunud ukrainlasi koos lastega võtsid vabatahtlikud vastu Narvas ja majutasid nad Ingeri Majja. AEF  koostöös teiste organisatsioonidega toetas varjupaiga tööd Ukraina põgenike ja nende laste abistamisel kuue kuu jooksul alates 2022. aasta märtsist augustini, mil põgenikevool Ukrainast oli kõige suurem. Siit leiab ülevaate varjupaiga tööst Ukraina põgenikega Narvas: 

Lisaks Venemaale deporteeritute evakueerimisele, oleme loonud ka haridusprojekte Ukraina põgenikest lastele. Eestis paigutati lastega Ukraina põgenikud parvlaevale «Isabelle». Laeval elas umbes 2000 inimest, kellest 600 olid lapsed. Suureks probleemiks Ukraina põgenike peredele oli nende laste elu korraldamine uutes oludes, eriti ajal, mil lapsed veel ei õppinud Eesti riiklikes õppeasutustes. Sellel üleminekuperioodil tekkis terav vajadus vaba aja programmide järele. Vaba aja keskus töötas tööpäevadel 10-17ni ja  seda külastas pidevalt pea 40 last vanuses 4-10 aastat, üldistes tegevustes osales 150 last. Vaba aja keskuses sai teha järgmisi tegevusi: robootika, lõbus teadus, joonistamine, savist voolimine, malemäng ja loodusteadus. Ukraina põgenike lastega töötasid kvalifitseeritud psühholoogid ka Ukrainast, kes olid koolitatud töötama posttraumaatilise stressihäirega (PTSD). Siit saab näha meie tiimi reportaaži sellest, kuidas Ukraina lapsi parvlaeval «Isabelle» aidati: 

Toetasime ka Ukraina laste jaoks loodud e-õppe platvormi: https://teachersforukrainiankids.org/, mis on töötanud juba kaks aastat. Platvormil töötavad kõik õpetajad töötavad vabatahtlikkuse alusel, kuid Ukraina õpetajatest põgenikud saavad ka palka, mis võimaldab neil raskel ajal toime tulla ja oma elukutset ka keerulisel ajal ja eluoludes jätkata. E-õppe platvormi on kasutanud 1000 Ukraina last ning neid on õpetanud 266 õpetajat 36 riigist.

Lisaks oleme toetanud mitut projekti, mille eesmärgiks oli aidata leevendada laste mälestusi ja traumasid sõjast ning sisustada nende vaba aega. Üks meie korraldatud projektidest oli 2022-2023. aasta jõuludel Ukraina lastele jõulukingituste jagamine. Eestis sai sellest projekt "Salajane jõuluvana". Vabatahtlikud töötasid välja platvormi, mis võimaldas lastel postitada oma soovid ja saada jõulukingiks täpselt seda, millest nad unistasid. Kingitusi jagati enam kui kolmesajale Ukraina lapsele.