Sõnavabadusest ja vihakõnest
12. oktoober 2013 Nordic Hotel ForumTänavune teematõstatus oli omamoodi jätkuks aasta eest käsitletud teemale, populismi levikule Euroopas. Ehkki sõnavabadus on demokraatia pärisosa, arutletakse kaasaegses maailmas selle üle, kuidas suhestuvad omavahel väljendusvabadus ja vastutus ning kuidas peaksid ühiskonnad käituma olukorras, kui selle varjus tõstab pead võõraviha, vaen ja vihkamine.
Eesti on võrguvabaduselt maailma esiriik. Need, kes siinset vabadust naudivad ja sellest oma tuluallika on teinud, peavad arutelusid vihakõnest tihtipeale nendevastaseks rünnakuks ning põhiseadusliku põhiõiguse, sõnavabaduse ja vaba eneseväljendusõiguse piiramiseks. Samas pole uudiseks, et siinsetes online-väljaannetes avaldatud kommentaarides lokkab valimatu keelekasutus eelkõige tänu anonüümsusele.
Heitsime foorumil pilgu olukorrale Euroopas ning küsisime, mida tuleb ette võtta, et vihakõne levik lõpetada või seda piirata ning kas muuhulgas vajab kaasajastamist ka meedia eneseregulatsioon, sh näiteks ajakirjanduseetika koodeks.
Foorumi peakülaline oli Avatud Ühiskonna Fondide Euroopa suuna (OSIFE) juht Jordi Vaquer, kes arutles olukorra üle koos tuntud kolumnisti Abdul Turay, Eesti Pagulasabi juhataja Kristina Kallase ning ERRi ajakirjaniku Neeme Rauaga.
IT-visionäär ja Avatud Eesti Fondi nõukogu esimees Linnar Viik otsis koos meediaeksperdi Raul Rebasega lahendusi sallivuse suurendamiseks internetis, küsides ka ajalehe Helsingin Sanomat endiselt tegevtoimetajalt Paula Salovaaralt, kuidas suhtuvad vihakõnesse Soome meediaettevõtted ja avalikkus.
Foorumi viimases paneelis kohtusid väitlusringis Postimehe vastutav peatoimetaja Anvar Samost, EPL/Delfi peatoimetaja Urmo Soonvald ning õppejõud Tiit Hennoste.