Ma ei tunne kedagi, kes tunneks kedagi ...: Polariseerumine demokraatlikes ühiskondades
16. september 2015 Nordic Hotel ForumViha algab pöörasuse, kuid lõppeb kahetsusega. - Araabia vanasõna.
Tänapäevased kommunikatsioonivahendid toovad kogu maailma koju kätte. Samas annavad nad võimaluse ühiskondi võimsalt polariseerida ning end oma maailmapilti mitte sobivatest ühiskondlikest arengutest informatsiooniliselt täielikult ära lõigata. Kunagine hüüdlause "Ma ei tunne kedagi, kes tunneks kedagi ..." on oma eri variatsioonides muutunud ühiskondliku polariseerumise ajastu kujundlikuks kokkuvõtteks, millega väljendatakse hämmastust selle üle, kui erinevatest inimestest koosneb ühiskond, kuhu hüüdja kuulub.
Seda ütlevad Euroopa post-religioossed kristlased, puutudes kokku siinsamas Euroopas elavate religioossete moslemitega. Seda ütlevad liberaalsed eliidid, seistes silmitsi demokraatliku illiberalismi võidukäiguga. Seda ütlevad erinevates riikides need, kes tunnevad enda positsiooni ühiskonnas perifeersena ning jälgivad oma ühiskondade hakkamasaamist eri kultuuridest pärit põgenike ja sisserändajate lõimimisel.
Seda ütlevad anonüümseid internetikommentaare toimetavad ajakirjanikud. Seda ütlevad vaba ühiskonna aktivistid, seistes vastu konservatiivse aktivismi tõusulainele. Ja ometi, vaatamata informatsiooniliselt ja arvamuslikult isoleerunud gruppidele ning ühiskondlikule polariseerumisele tuleb meil elada koos ja ühiskondi jagada. See on väljakutse ja sellest tulenevad paljud küsimused.
Kuidas ületada lõhesid ühiskonnas? Kuidas peaks meedia teostama oma ühiskondlikku vastustust? Kuidas näidata austust enda omast oluliselt erinevate traditsioonide ja maailmavaadete suhtes? Kuidas neutraliseerida eri laadi äärmusluse mõju? Kus on sõnavabaduse piirid? Kuidas ehitada Euroopas ühiskondi, mis on terviklikud ja vihavabad? Just neid teemasid 20. Avatud Ühiskonna Foorum käsitleski.
Foorumi avakõnele järgnevas paneeldiskussioonis osalesid lisaks Ahmed Rashidile valitsuse strateegilise kommunikatsiooni nõunik, stsenarist ja režissöör Ilmar Raag ning Suurbritannia rahvusvaheliste suhete mõttekoja Chatham House’i liige, ajakirjanik Quentin Peel.
Foorumi teises paneeldiskusioonis keskenduti meedia rollile populistlike parteide viljeletavate demokraatliku illiberalismi tõusu ajastul. Vastuseid otsiti küsimustele: milline roll on sellises kontekstis mängida meedial? Kas meedial on ühiskondlik vastutus? Kus on sõnavabaduse piirid ning kes ja kus neid kehtestab?
Panelistidena astusid üles Soome uudistekontserni STT-Lehtikuva peatoimetaja ja juhataja Mika Pettersson, Läti vabakutseline ajakirjanik Didzis Melbiksis, Norra ajakirjanik Bernt Olufsen ja uudisteagentuuri BNS juhataja Anvar Samost. Arutelu modereeris Urve Eslas Postimehest.
Avatud Ühiskonna Foorumi otseülekannet sai ingliskeelsena jälgida Avatud Eesti Fondi kodulehel ja ERRi ingliskeelses portaalis, eestikeelse sünkroontõlkega ülekanne oli vaadatav Postimehe veebis.
XX Avatud Ühiskonna Foorum sündis koostöös uudisteagentuuriga BNS ja Norra saatkonnaga Eestis.
Kahe paneeli otselingid Youtube'i leiate siitsamast: