Demokraatia ristteel: kodanikuühiskond, meediakirjaoskus ja Euroopa vastupanuvõime

Inga Spriņģe on auhinnatud Läti uuriv ajakirjanik ja üks Balti Uuriva Ajakirjanduse Keskuse Re:Baltica asutajatest. Inga karjäär sai alguse 1998. aastal Läti televisioonis, pärast mida asus ta tööle uuriva ajakirjanikuna Läti juhtivas päevalehes Diena. Aastal 2010–2011 sai Spriņģest Fulbrighti/Humphrey stipendiaat ja ta veetis aasta Marylandi ülikoolis Ameerika Ühendriikides. Inga on töötanud praktikandina ka ajalehes The Washington Post ja USA suurimas mittetulunduslikus uuriva ajakirjanduse organisatsioonis The Center for Public Integrity. Pärast Lätti naasmist asutas ta Re:Baltica keskuse ja tõi päevavalgusesse sotsiaalse ebavõrdsuse teemad Läti poliitikas ja avalikus arutelus. Selle töö eest pälvis ta Läti Ajakirjandusliidult parima uuriva ajakirjaniku auhinna. 2014. aastal nimetati Springe üheks Kesk- ja Ida-Euroopa silmapaistvamaks väljakutsujaks projektis NewEurope 100, mida toetasid Google ja Financial Times. Spriņģe on rahvusvahelise uurivate ajakirjanike konsortsiumi ja organiseeritud kuritegevuse ja korruptsioonist teatamise projekti OCCRP liige.

Tema teemad hõlmavad propagandat, desinformatsiooni ja sotsiaalset õiglust. Inga on kuulnud ka uuriva dokumentaalfilmi Masterplan (2016) meeskonda, mis paljastas Kremli pehme jõu ja propaganda taktikat Baltikumis.

Nikola Tulechki on Bulgaaria andmeteadlane rahvusvahelises semantika tehnoloogiaettevõttes Ontotext ja Bulgaaria faktikontrolli platvormi Factcheck.bg andmenõunik. Ta on ka avalikule sektorile andmetöötluse ja analüüsiga seotud oskusteavet ja teenuseid pakkuva ühenduse Data for Good asutajatest. Nikolal on doktorikraad Touluse´i ülikoolist Prantsusmaal lennuintsidentide teadete automaatse keeletöötluste rakenduste erialal. Tema huvivaldkondadeks on lisaks ka avaandmed nii struktuurilise kui ka sotsiaalse tähenduse vaatenurgast. Nikola annab ka semantilise tehnoloogia loenguid Sofia Ülikoolis ja Uus Bulgaaria Ülikoolis. 

Margo on alates 1998. aastast läbi viinud argumentidel põhineva veenmise, arutelu ja otsustamise koolitusi täiskasvanutele ning juhtinud arutelusid seminaridel ja konverentsidel. Alates 2019. aastast on tema kogemustepagas jõudsalt täienenud erinevate e-koolituste läbiviimise ja selle teistele (koolitajatele) edasiandmisega ning üldise e-õppimise ülesseadmisega erinevates organisatsioonides.  Ta on nõustanud mitmete välisriikide väitlusprogrammide käivitamist ja arendamist Myanmaris, Laoses, Kambodžas ja Nepaalis ning töötanud koolitajana rahvusvahelisel tasemel: andnud loengud Chiang Mai Ülikoolis, Tais ja Istanbulis. Lisaks moderaatori -ja koolitajatööle on Margo e-demokraatiat arendava vabaühenduse CitizenOS kaasasutaja ja tehnoloogia evangelist. 

Ilmar Raag on tuntud strateegilise kommunikatsiooni ekspert, ajakirjanik ja filmitegija. Ta on töötanud Eesti Televisiooni direktorina ja Vabariigi Valitsuse kommunikatsioonibüroos strateegilise kommunikatsiooni nõunikuna, kus ta tegeles kriisiolukordade kommunikatsiooni võimekuse arendamisega. Ilmar on osalenud ka kaitseväe missioonil ÜRO vägede koosseisus Malil ning ta on ka reservohvitser ja Kaitseliidu liige. Raag on avaldanud hulgaliselt artikleid ja arvamuslugusid infosõja ja propaganda teemadel. 

Holger Roonemaa on Eesti üks hinnatumaid uurivaid ajakirjanikke ja Delfi uuriva- ja faktikontrolli toimetuse juht. Ta on laialdaselt uurinud ja kajastanud vene propaganda ja  väärinfoga seotud teemasid ning tema tööd on jätkuvalt Eestis enim auhindu saanud lugude seas: ta on pälvinud 2021. ja 2022. aasta uuriva ajakirjanduse Bonnieri preemia. Holgeri sulest ilmunud lugudel on rahvusvaheline mõju ja üha suurem ühiskondlik tähendus, lisaks on ta vedanud mitmeid rahvusvahelisi ajakirjanduslikke projekte. Ajakirjanikutöö kõrvalt koolitab ja õpetab ta noori, keda huvitab uuriv ajakirjandus. Ta on aktiivselt kaasa löönud uudiste ja informatsiooni kvaliteedi tõstmisel ning on tuntud oma pühendumuse poolest kriitilise mõtlemise ja tõese teabe edendamisel. 

Raul Rebane on suure tele- ja koolitajakogemusega meedia- ja kommunikatsiooniekspert. Raul on infosõja teooriaid uurinud juba üle kahekümne aasta ning on praeguses sõjaolukorras aktiivne rääkija, analüüsides sõja ja propaganda teemat nii meedia-ja kommunikatsioonieksperdi kui ka sotsioloogi vaatest. Ta oli esimene, kes tutvustas Eesti avalikkusele infosõdade ja psühholoogiliste operatsioonide teooriat. Ta on kirjutanud sel teemal artikleid ja eestindanud raamatuid ja esinenud kümnetel konverentsidel.

Raul on töötanud kakskümmend aastat televisioonis nii reporteri kui programmijuhina ning mitmetel olümpiamängudel Euroopa Ringhäälingute Liidu infokoordinaatorina. Lisaks tegutseb Raul ka konsultandi, koolitaja ja õppejõuna. Ta osales Eesti Euroopa Liitu astumise meediastrateegia konsulteerimisel ning on aastate jooksul meedia teemal koolitanud sadu organisatsioone ja üksikisikuid. 2017. aastal valiti ta Postimehe poolt Eesti arvamusliidriks.

Vivian Loonela on Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht alates 2022. aasta jaanuarist. Ta on varem töötanud Euroopa Komisjoni rohelise kokkuleppe kõneisikuna ning juhtinud komisjoni kommunikatsiooni kliima, energia, keskkonna, ookeanide, transpordi ja ühtekuuluvuse valdkondades. Varem oli ta digitaalse ühtse turu asepresidendi Andrus Ansipi kabineti välispoliitika ja küberjulgeoleku nõunik. Ta on olnud mitme EL-USA läbirääkimisrühmade liige justiits- ja siseküsimustes, peasekretariaadi õigusriigi ja majandusjuhtimise meeskonnas ning aidanud kaasa justiits- ja siseküsimuste alase koostöö arendamiseks Ukrainaga, sealhulgas ka idapartnerluse raames. Enne Euroopa Komisjoni tööle asumist oli ta Eesti diplomaat, sealhulgas Eesti alalises esinduses NATO juures. Ta on omandanud Tartu Ülikooli õigusteaduse kraadi.

Kaimo Kuusk on Eesti vabariigi suursaadik Leedus. Aastatel 2019-2023 teenis ta suursaadikuna Ukrainas. Lisaks on Kaimo Kuusk töötanud aastaid ka Välisluureametis.