Avatud Eesti Fond

Jordi Vaquer: vihakõne saab ja tuleb peatada koheselt

12.09.2013

Avatud Ühiskonna Fondide Euroopa suuna (OSIFE) juhi Jordi Vaqueri sõnul ei tohi vaba ühiskond vihakõnet ignoreerida või oodata selle muutumist füüsiliseks vägivallaks, vihakõne peatamine on võimalik koheselt ning seda meedia, valitsuse ja kodanikuühiskonna ühise pingutusena.

Avatud Ühiskonna Fondide Euroopa suuna (OSIFE) juhi Jordi Vaqueri sõnul ei tohi vaba ühiskond vihakõnet ignoreerida või oodata selle muutumist füüsiliseks vägivallaks, vihakõne peatamine on võimalik koheselt ning seda meedia, valitsuse ja kodanikuühiskonna ühise pingutusena.

"On ühiskondi, kus vihakõne ja äärmuslike vaadete puhul on ühiskond laiemalt valinud taktikaks ignoreerimise," lausus Vaquer neljapäeval Tallinnas 18. Avatud Ühiskonna Foorumil. "See ei ole aktsepteeritav lahendus, kuna juba vihakõne iseenesest on ohtlik - ohvrit dehumaniseerides, selle vastu üles astuvaid inimesi hirmutades, neid isoleerides."

Vaqueri hinnangul ei saa vihakõne puhul pugeda ka ettekäände taha, et inimeste väärtushinnangute muutmine võtab põlvkondi. "On tõsi, et sallivust ei saa ühiskonnas tervikuna kasvatada üleöö, kuid vihakõne on võimalik peatada koheselt selle ilmnemisel, aidates nii kaasa ühiskonna väärtushinnangute muutmisele pikemas plaanis."

Avatud Ühiskonna Fondide Euroopa suuna juht tõi näitena välja oma kodumaa Hispaania, mis veel 1975. aastal oli ilmselt üks Euroopa ksenofoobsemaid ja ebatolerantsemaid. Nii näiteks olid Hispaania seadused seksuaalvähemuste vastu ühed Lääne-Euroopa karmimad ja pelgalt seksuaalne orientatsioon võis olla aluseks inimese vangistamiseks.

"Täna oleme tõsiste jõupingutuste tulemusel üks tolerantsemaid ühiskondi Euroopas hoolimata sellest, et Hispaania on kümne aastaga vastu võtnud 6,5 miljonit immigranti nii Euroopast, Aasiast, Aafrikast kui Ameerika mandrilt," lausus Vaquer. "Hoolimata 2004. aasta terrorirünnakutest ei ole Hispaania ühiskonnas marokolaste-vastast viha või grafitit ja ka majanduskriisi aegne plahvatuslik töötuse määra kasv pole kaasa toonud immigrantidevastast viha."

Vaqueri sõnul on olukorras, kus äärmuslikud hääled tõstavad häält mitmel pool Euroopas ja seda kõikjal üle Euroopa - sõltumata asjaolust, kas riik on silmitsi väga tõsise majanduskriisiga või mitte. "Vihakõne märkamata jätmine annab tulemuseks, kus käputäis äärmuslasi võib süvendada terve ühiskonna meelsust äärmusluse suunas, mistõttu vihakõne peatamine on esmase tähtsusega ülesanne meediale, valitsustele ja tsiviilühiskonnale tervikuna," lisas ta.

Täna Tallinnas toimuv 18. Avatud Ühiskonna Foorum keskendub vihakõnele ning kutsub meediaettevõtteid pakkuma lahendusi vaenamise lõpetamiseks karistusseadustikku muutmata.

Vaata ülekannet foorumilt http://www.oef.org.ee/otse ning avalda arvamust Twitteris ja Facebookis, kasutades hashtag'i #sonavabadus.

"On ühiskondi, kus vihakõne ja äärmuslike vaadete puhul on ühiskond laiemalt valinud taktikaks ignoreerimise," lausus Vaquer neljapäeval Tallinnas 18. Avatud Ühiskonna Foorumil. "See ei ole aktsepteeritav lahendus, kuna juba vihakõne iseenesest on ohtlik - ohvrit dehumaniseerides, selle vastu üles astuvaid inimesi hirmutades, neid isoleerides."

Vaqueri hinnangul ei saa vihakõne puhul pugeda ka ettekäände taha, et inimeste väärtushinnangute muutmine võtab põlvkondi. "On tõsi, et sallivust ei saa ühiskonnas tervikuna kasvatada üleöö, kuid vihakõne on võimalik peatada koheselt selle ilmnemisel, aidates nii kaasa ühiskonna väärtushinnangute muutmisele pikemas plaanis."

Avatud Ühiskonna Fondide Euroopa suuna juht tõi näitena välja oma kodumaa Hispaania, mis veel 1975. aastal oli ilmselt üks Euroopa ksenofoobsemaid ja ebatolerantsemaid. Nii näiteks olid Hispaania seadused seksuaalvähemuste vastu ühed Lääne-Euroopa karmimad ja pelgalt seksuaalne orientatsioon võis olla aluseks inimese vangistamiseks.

"Täna oleme tõsiste jõupingutuste tulemusel üks tolerantsemaid ühiskondi Euroopas hoolimata sellest, et Hispaania on kümne aastaga vastu võtnud 6,5 miljonit immigranti nii Euroopast, Aasiast, Aafrikast kui Ameerika mandrilt," lausus Vaquer. "Hoolimata 2004. aasta terrorirünnakutest ei ole Hispaania ühiskonnas marokolaste-vastast viha või grafitit ja ka majanduskriisi aegne plahvatuslik töötuse määra kasv pole kaasa toonud immigrantidevastast viha."

Vaqueri sõnul on olukorras, kus äärmuslikud hääled tõstavad häält mitmel pool Euroopas ja seda kõikjal üle Euroopa - sõltumata asjaolust, kas riik on silmitsi väga tõsise majanduskriisiga või mitte. "Vihakõne märkamata jätmine annab tulemuseks, kus käputäis äärmuslasi võib süvendada terve ühiskonna meelsust äärmusluse suunas, mistõttu vihakõne peatamine on esmase tähtsusega ülesanne meediale, valitsustele ja tsiviilühiskonnale tervikuna," lisas ta.

Täna Tallinnas toimuv 18. Avatud Ühiskonna Foorum keskendub vihakõnele ning kutsub meediaettevõtteid pakkuma lahendusi vaenamise lõpetamiseks karistusseadustikku muutmata.

Vaata ülekannet foorumilt http://www.oef.org.ee/otse ning avalda arvamust Twitteris ja Facebookis, kasutades hashtag'i #sonavabadus.

Avatud Eesti Fond (AEF) on heategevuslik valitsusväline sihtasutus, mis arendab avatud ühiskonda Eestis ja mujal.