Ukraina seisab teelahkmel
6.–7. veebruaril korraldasid Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK) ja EMSK kontaktgrupp Ida-Euroopa Naabrid Kiievis konverentsi “Ühendades EL-i ja Ukraina kodanikuühiskondi: takistuste ületamine ja võimaluste leidmine EL-Ukraina tegevuskava raames”.
Konverents oli jätk komitee presidendi Anne-Marie Sigmundi ja EMSK delegatsiooni Kiievi visiidile 2005. aasta juunis. Konverentsi eesmärk oli välja selgitada, mis võib takistada Ukraina kodanikuühiskonna edendamist, ning arutleda kodanikuühiskonna arenguvõimaluste üle Ukraina üleminekuperioodi kontekstis, analüüsida mehhanisme ja võimalusi Ukraina kodanikuühiskonna kaasamiseks poliitikategemisse ning leida viise, kuidas Ukraina kodanikuühiskond saaks kasu lõigata Euroopa Liidu laienemisest 2004. aastal.
2005. aasta alguses olid ootused kõrged, eriti Ukraina poolel. Aasta hiljem valdas osalisi ühest küljest justkui rahulolu, teisalt aga toimus illusioonide purunemine. Ametlikult on poolte suhted rahuldavad, nagu kinnitati üksmeelselt EL-i ja Ukraina tippkohtumisel 1. detsembril 2005. EL ja Ukraina nentisid, et nendevahelised suhted on “sügavamad ja tugevamad” kui kunagi varem. Esile tõsteti mitmeid edusamme: EL-i ja Ukraina tegevuskava allkirjastamine ning märkimisväärne edu selle rakendamisel, Ukraina oluline roll Euroopa Liidu ühises välis- ja julgeolekupoliitikas (eriti Transnistria konflikti lahendamisel ja suhete parandamisel Valgevenega), läbirääkimiste alustamine viisarežiimi lihtsustamiseks ja samuti Ukrainale de facto turumajandusliku riigi staatuse andmine vastavalt EL-i dumpinguvastasele põhimäärusele.
Mitteametlikult on mõlemad pooled aga paljuski pettunud. Mitmed konverentsil esinejad kritiseerisid tõsiste reformide puudumist, eriti just majandussfääris. Mainiti ka Ukraina aeglast progressi liitumisläbirääkimistel Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (Ukraina võimud plaanisid WTO-ga liituda 2005. aastal) ja tagasihoidlikke saavutusi muudel aladel, nagu kohtusüsteemi reform ja kodanikuühiskonna arendamine. Ukraina 2005. aasta arengusuundadest pälvisid kriitikat ka hinnaregulatsioon, reprivatiseerimine, poliitiliste vastaste “kriminaliseerimine”, Ukraina valitsuse populism ja pikaleveninud “revolutsiooniline tegevus”, kodanikeühenduste vähene osalus poliitilistes protsessides ning EL-i ja Ukraina tegevuskava rakendamine ja järelevalve. Paljud osalejad rõhutasid, et parim viis Ukrainas midagi muuta on lõpetada pidev arutelu Euroopa Liiduga ühinemise üle ning selle asemel viia ellu konkreetseid ja pragmaatilisi reforme, mis tooksid kaasa positiivseid muutusi ja tulemusi. Ukraina liigub sammhaaval edukalt NATO poole, kuid kiirustab Euroopa Liidu suunas hoopiski mitte nii edukalt. Sellest annavad tunnistust ka probleemid WTO-ga seotud seadusandlusega.
Ukraina võimud avaldasid omakorda pettumust Euroopa Liidu üsna tagasihoidliku Ukraina-suunalise poliitika üle, eriti selles osas, mis puudutab Ukraina tulevast liikmelisust. Ametlikult on Ukraina võimud võtnud vastu EL-i Euroopa naabruspoliitika (mis ei anna mingeid eeliseid liitumiseks), aga tegelikult ollakse sügavalt jahmunud, et neid liigitatakse ühte kategooriasse Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida riikidega.
Kuid millised meeleolud valitsevad EL-i ja Ukraina suhetes üks aasta pärast oranži revolutsiooni – kas rahulolu või illusioonide purunemine? Raskustest hoolimata on Ukraina juhid kinnitanud soovi jätkuvalt Euroopa suunas liikuda ja oranži revolutsiooni vaim on jäänud püsima. Oleme olnud tunnistajaks kodanikuühiskonna, demokraatia ja vabaduse sünnile ning vaba ajakirjanduse tekkele. Siiski on Ukrainal vaja veel riigisiseselt palju tööd teha. Esimene aasta ei möödunud Ukraina jaoks päris ilma vigadeta, kuid need ei kujuta endast väga suurt tagasilööki.
Ukraina kodanikeühenduste esindajad rõhutasid tungivat vajadust alustada Ukrainas üleriigilist EL-i infokampaaniat, et teavitada inimesi nende valikutest Euroopa Liidus: poliitiline integratsioon Euroopa Liidus, majandus, kaubandus jne. Läheb veel palju aega, enne kui hakatakse mõistma, kuidas need valikud kajastuvad kodanike igapäevaelus.
Ukraina kodanikeühendused soovisid rohkem teada saada Euroopa sotsiaalsest mudelist ning sotsiaalsete partnerite ja teiste kodanikeühenduste rollist otsustamisprotsessis. Osalejad esitasid palju küsimusi EL-i uute liikmesriikide üleminekuaja kogemuste, kodanikuühiskonna arengu ning sotsiaalse ja ühiskondliku dialoogi kohta. Loodetavasti suutsime pakkuda oma Ukraina kolleegidele väärtuslikke ideid Ukraina kodanikuühiskonna arenguteede kaardistamiseks.
Märtsikuus eesseisvad valimised panevad riigi noore demokraatia ja vastloodud institutsioonid järjekordselt proovile. Oranži revolutsiooni meeskond teeb valimiskampaaniat küll erinevate plokkidena, kuid täidetud on kõik eeltingimused selleks, et Kiiev saaks Euroopa suunal edasi liikuda: võidelda korruptsiooniga ja seada Euroopa teemad poliitilises päevakorras tähtsaimale kohale.
Mall Hellam EMSK III grupi liige Eestist